Tõnu Karjatse filmikomm. "Elle" on kui käärid läbi läikiva nahkkinda ({{commentsTotal}})

Isabelle Huppert
Isabelle Huppert Autor/allikas: Kaader filmist

Paul Verhoeveni draama "Elle" vastuvõtt on tekitanud üllatusi kahel olulisel auhindadejagamisel: esmalt detsembris Euroopa Filmiakadeemia aastagalal, kus film ei saanud ühtegi auhinda, teine kord oli aga nüüd, kui Ühendriikides baseeruvad välisriikide filmiajakirjanikud otsustasid anda Kuldgloobuse võõrkeelsete filmide kategoorias just Verhoeveni filmile.

Võibolla aitas "Elle´i" esile tõsta just see, et EFA auhindas ta n-ö antipoodi Maren Ade "Toni Erdmanni", aga võib-olla ei teadnud USA välisajakirjanikud EFA-st midagi ja nad soovisid Verhoeveni võimsa comeback´i esile tuua igasuguste akadeemiate kiuste, sest "Elle" ei jõudnud ka Oscari nominatsioonini. Või mis tegelikult veelgi tõenäolisem, Kuldgloobuse sai "Elle" just oma väljakutsuva süžee ja Isabelle Huppert´i mängu eest, kelleta seda filmi ei oleks.

Verhoeven toob Philippe Dijani romaanil põhinevas filmis kokku David Cronenbergi "Crashi" plahvatusliku erootilisuse ja Pedro Almodóvari seebiooperlikud süžeekäigud. "Elle" (pr.k. tema (naissoost)) pretendeerib naiselikkusele, naisekesksusele ja on kantud feministlikust vabanemise paradigmast. Samas oleks ekslik seda pidada vaid feministlikuks filmiks, kus iseteadlik tänapäeva naine demonstreerib oma sõltumatust ja püüab vabaneda patriarhaalse ühiskonna kammitsevaist kütkeist.

"Elle´i" emantsipatsioon on sügavam kui soorollid ja alluvussuhted, filmi kangelanna Michèle Leblanci (Isabelle Hupppert) tõeline soov on teha lõpparved minevikuga, millesse ta on sündinud. Sarimõrtsukast isa tütrena on Michèle pidanud kogu elu kaasas kandma oma isa koletislike tegude varju. Üldsuse jaoks on ta "devil in disguise" nagu ta emagi, nad on karistuse alt pääsenud kuritöökaaslased, Kurja käsilased.

Vabanemine saabub Michèle’ile alles siis, kui sureb ta kannatuste põhjus, teda eostanud langenud ingel. Lõplikuks vabanemiseks tuleb lahti saada ka Kurja varjust, mis on materialiseerunud ihasse rüütatud vägivallaks. Huppert mängib oma karakteri lahti füüsilise ja emotsionaalse läbielamisega, võimaldades samas kahetist lahtimõtestamist: vaataja ootustest ja karakteri enda sisemisest arenguloogikast lähtuvat.

Verhoeven hoiabki pinget sellega, et annab vaatajale seda, mida too ootab, võtit toimuvale kannab endas aga Huppert´i kehastatud kinnine ja uhke karakter. Hetkegi ei tule vaatajal tema tegelaskujus kahelda, ehkki vaataja ei pruugi teda mõista. Michèle on saladus, "femme fatale", kelle traagika on sügaval, lapsepõlves saadud hingelises traumas. Huppert´i Michèle on väga intensiivne ja pinges tegelane, kes avab end vaatajale järk-järgult, nii nagu kulgeb ta vabanemise lugu. 63-aastane Huppert mängib siin end paarkümmend aastat nooremaks, tõestades end tänapäeva Prantsusmaa ühe parema karakternäitlejana.

Verhoeveni esimene prantsuskeelne draama "Elle" on väga prantslaslik, stereotüüpses mõttes. Õnneks ei vilksata kaadrites taustal Eiffeli torn ega Sacré-Cœur, kuid Seine´i kaldaid Verhoeven vältida ei suuda, justkui viidates frankofoonse kultuuri ja libertarismi lahutamatusele. "Elle´i" "prantslaslikkus" seisneb selles, et kõik magavad kõigiga, mehed on mökud, aga naised kaunid, iseteadlikud ja sõltumatud, juuakse veini ning elatakse uhketes villades.

Verhoeveni "Elle" viitab Vana Maailma keskklassi moraalsele roiskumisele, pärilikule mädanemisele. Samas on see pilt tänapäeva inimesest oma nõrkuste ja habraste lootustega. Erootika ja vägivald annavad siia teravust, hirm füüsilise ülekohtu ees töötab vastu sensuaalsusele, muutes filmi lausa antierootiliseks. Siin pole peidetud jätkuvust, siin on katkestus, lõhkirebimine ja läbistamine. Käärid läbi läikiva nahkkinda. Just see allasurutud agressiivsus, varjatud iha ning selle meisterlik väljamängimine teebki "Elle´i" põnevaks vaatemänguks, mis väärib ka Kuldgloobust.

Treiler:

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: