Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

Muidugi on raamatuid meeldiv saada ja loomulikult ka tore raamatuid lugeda. Siiski pean ometi end ja ilmselt teisigi raamatusõpru tabanud raamatuuputuse taustal küsima: kas kirjastustest on ikka nutikas anda ebaproportsionaalselt palju toodangut välja just aasta lõpus ning katsuda sellest siis kahe-kolme nädala vältel toimuva ostumöllu jooksul vabaneda?

Kirjastajad ise on kindlasti seda meelt, et see on mõttekas. Inimesed otsivad jõulukinke, nad on valmis tavalisest enam raha kulutama ning raamat on loomulikult hea kingitus – mõjub intellektuaalselt, näeb sageli ilus välja ning pole lõppude lõpuks ka arutult kallis.

Samas tundub selline käitumine mulle siiski aasta-aastalt üha imelikum. Tõsi ta muidugi on, et Eesti raamatuturg hingab umbes sellises rütmis: detsembrikuisele jõulumüügile järgneb jaanuaris paus, seejärel on elavnemine vabariigi aastapäeva paiku ning sealt edasi, kuni maikuuni ilmub tõusvas joones rohkem raamatuid; seejärel minnakse suvepuhkusele ning uus raamatu- ja kirjandushooaeg läheb lahti septembris ning tipneb järgmise jõululaadaga.

Siin on oma loogika. Aastas on teatud ajad, mil inimesed käivad meelsamini raha välja just raamatute peale. Üks selline aeg on kooliaasta algus septembris, teine aga peamine kingisesoon jõulude paiku; ajaloo- ja Estica-ainelisi teoseid ostetakse aga kingiks kindlasti ka vabariigi aastapäeva paiku.

Samas on maailm me ümber muutumas. Osalt kirjastamise ja kirjandusega seotud põhjustel, osalt sellest sõltumata. Olukorras, kus nii ise kirjastamine kui ise turustamine on üha tähtsam, ei mängi hooajalisus enam nii tähtsat rolli kui varem. Ning olukorras, kus maailma poliitiline ja majanduselu on üha enam pinges ja sündmusterohkem, on ka Eesti ajakirjandusest sisuliselt kadunud hapukurgihooaja mõiste – suviti ilmuvad Eesti ajalehed pea sama paksude ja sisukatena kui igal muul ajal. See tähendab, et kes plaanib suvel mõne raamatu avaldada, võib olla kindel, et teemadenäljas trükimeedia tunneb selle vastu huvi.

Eelnev arutluskäik ei ole ainult teoreetiline. Kui Kaur Riismaalt ilmus 2015. aasta mais-juunis järjepanu kaks romaani – "Pühamägi" kirjastuses Verb ning kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võidutöö "Pimeda mehe aiad", olin üsna üllatunud mõlema kirjastuse otsusest anda kumbki raamat välja nii-öelda hooajaväliselt. Enamik televisiooni ja raadio kultuurisaateid oli puhkusel, ka kirjanike liidu kureeritud kirjandusürituste hooaeg oli läbi ning näis, et käes on suur suvi ja raamatud ei lähe enam eriti kellelegi korda. Väljendasin ka Kaur Riismaale hämmeldust, kuid ta kehitas õlgu ja juhtis mu tähelepanu trükimeedia elavale huvile ta teoste vastu.

Ja täpselt nii oligi – otsus tulla raamatutega välja siis, kui keegi teine seda ei teinud, garanteeris Riismaale sooloesinemise konkurentidest tühjaks jäänud laval. Ta raamatutest räägiti. Räägiti palju ja head ning Riismaa sai rohkem tähelepanu kui juhul, kui Verb või Tänapäev rihtinuks ta romaanide avaldamise jõulumüügile, millest kõik kirjastajad teadupärast ohtrat kasumit ootavad.

Ehk siis on tõsi, et rahvusvahelisel kirjastamisturul toimuvad arengud: turureeglite muutumine paindlikumaks, uute müügivõimaluste esilekerkmine ning leidlike turustamisstrateegiate kasutamine kehtib mitte ainult suurtel raamatuturgudel vaid üha enam ka Eestis.

Ning selge on see, et uuest olukorrast võidavad need, kes julgevad uutmoodi mõelda ning teha raamatuesitluse juulis ja mitte detsembris, kui hästi lihtsalt väljenduda. Arvan, et sellest võidaks ka lugeja – mina küll ei jaksanud kõigis detsembris ilmunud raamatupealkirjades orienteeruda, see ülesanne oli lootusetu. Aga nüüd, jaanuaris, tasapisi kirjastustest tilkuvatel raamatutel on täitsa lihtne silm peal hoida. Mitte, et sellest muidugi palju kasu oleks – esialgu tuleb detsembris kogunenud raamatumäed läbi lugeda.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.