Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt ({{commentsTotal}})

Autor: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix

Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

Muidugi on raamatuid meeldiv saada ja loomulikult ka tore raamatuid lugeda. Siiski pean ometi end ja ilmselt teisigi raamatusõpru tabanud raamatuuputuse taustal küsima: kas kirjastustest on ikka nutikas anda ebaproportsionaalselt palju toodangut välja just aasta lõpus ning katsuda sellest siis kahe-kolme nädala vältel toimuva ostumöllu jooksul vabaneda?

Kirjastajad ise on kindlasti seda meelt, et see on mõttekas. Inimesed otsivad jõulukinke, nad on valmis tavalisest enam raha kulutama ning raamat on loomulikult hea kingitus – mõjub intellektuaalselt, näeb sageli ilus välja ning pole lõppude lõpuks ka arutult kallis.

Samas tundub selline käitumine mulle siiski aasta-aastalt üha imelikum. Tõsi ta muidugi on, et Eesti raamatuturg hingab umbes sellises rütmis: detsembrikuisele jõulumüügile järgneb jaanuaris paus, seejärel on elavnemine vabariigi aastapäeva paiku ning sealt edasi, kuni maikuuni ilmub tõusvas joones rohkem raamatuid; seejärel minnakse suvepuhkusele ning uus raamatu- ja kirjandushooaeg läheb lahti septembris ning tipneb järgmise jõululaadaga.

Siin on oma loogika. Aastas on teatud ajad, mil inimesed käivad meelsamini raha välja just raamatute peale. Üks selline aeg on kooliaasta algus septembris, teine aga peamine kingisesoon jõulude paiku; ajaloo- ja Estica-ainelisi teoseid ostetakse aga kingiks kindlasti ka vabariigi aastapäeva paiku.

Samas on maailm me ümber muutumas. Osalt kirjastamise ja kirjandusega seotud põhjustel, osalt sellest sõltumata. Olukorras, kus nii ise kirjastamine kui ise turustamine on üha tähtsam, ei mängi hooajalisus enam nii tähtsat rolli kui varem. Ning olukorras, kus maailma poliitiline ja majanduselu on üha enam pinges ja sündmusterohkem, on ka Eesti ajakirjandusest sisuliselt kadunud hapukurgihooaja mõiste – suviti ilmuvad Eesti ajalehed pea sama paksude ja sisukatena kui igal muul ajal. See tähendab, et kes plaanib suvel mõne raamatu avaldada, võib olla kindel, et teemadenäljas trükimeedia tunneb selle vastu huvi.

Eelnev arutluskäik ei ole ainult teoreetiline. Kui Kaur Riismaalt ilmus 2015. aasta mais-juunis järjepanu kaks romaani – "Pühamägi" kirjastuses Verb ning kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse võidutöö "Pimeda mehe aiad", olin üsna üllatunud mõlema kirjastuse otsusest anda kumbki raamat välja nii-öelda hooajaväliselt. Enamik televisiooni ja raadio kultuurisaateid oli puhkusel, ka kirjanike liidu kureeritud kirjandusürituste hooaeg oli läbi ning näis, et käes on suur suvi ja raamatud ei lähe enam eriti kellelegi korda. Väljendasin ka Kaur Riismaale hämmeldust, kuid ta kehitas õlgu ja juhtis mu tähelepanu trükimeedia elavale huvile ta teoste vastu.

Ja täpselt nii oligi – otsus tulla raamatutega välja siis, kui keegi teine seda ei teinud, garanteeris Riismaale sooloesinemise konkurentidest tühjaks jäänud laval. Ta raamatutest räägiti. Räägiti palju ja head ning Riismaa sai rohkem tähelepanu kui juhul, kui Verb või Tänapäev rihtinuks ta romaanide avaldamise jõulumüügile, millest kõik kirjastajad teadupärast ohtrat kasumit ootavad.

Ehk siis on tõsi, et rahvusvahelisel kirjastamisturul toimuvad arengud: turureeglite muutumine paindlikumaks, uute müügivõimaluste esilekerkmine ning leidlike turustamisstrateegiate kasutamine kehtib mitte ainult suurtel raamatuturgudel vaid üha enam ka Eestis.

Ning selge on see, et uuest olukorrast võidavad need, kes julgevad uutmoodi mõelda ning teha raamatuesitluse juulis ja mitte detsembris, kui hästi lihtsalt väljenduda. Arvan, et sellest võidaks ka lugeja – mina küll ei jaksanud kõigis detsembris ilmunud raamatupealkirjades orienteeruda, see ülesanne oli lootusetu. Aga nüüd, jaanuaris, tasapisi kirjastustest tilkuvatel raamatutel on täitsa lihtne silm peal hoida. Mitte, et sellest muidugi palju kasu oleks – esialgu tuleb detsembris kogunenud raamatumäed läbi lugeda.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Aare Pilv Kenderi protsessist: üks pool on kurt teise poole suhtes

Kirjandusteadlane Aare Pilv märkis, et Kaur Kenderi kohtuprotsessis põrkuvad kaks erinevat maailma mõistmise viisi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Peeter Helme soovitab: raamat leiutamisest

Piret Mäeniit, Arko Olesk, "Head Eesti asjad. Leidused ja leiutajad"
Kirjastus Tänapäev

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Tartu kunstimuuseumis uuritakse keha muutuvaid kujutus- ja vaatamisviise

Tartu kunstimuuseumis avati muuseumi rikkalikke kogusid tutvustav näitus "Kehakeeles", mis uurib keha kui väljendusvahendi kujutamist läbi kunstiajaloo.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.