Endla teatri näitlejad rääkisid pronvitsiteatri võludest ja elust Pärnus ({{commentsTotal}})

"Ringvaade" rääkis nii Endla teatri näitlejate kui ka peanäitejuhiga, uurimaks, mis on viimasel ajal teatris muutunud ning mis ajendas neid Pärnusse tulema.

Värske Endla teatri näitleja Ott Raidmets kinnitas "Ringvaates", et tal on hästi meeles diplomilavastuse "Uhkus ja eelarve" esietenduse järgsed sündmused. "Pidu hakkas kohvikus, miski polnud veel justkui alanud, inimesed alles sättisid end laudadesse, näitlejad tulid garderoobidest," selgitas ta ja lisas, et siis tulid teatri direktor ja peanäitejuht ja kutsusid neid Saara Nüganeniga rahva seast välja. "Me võtsime nurga taga istet ja nad ütlesid, et kui teie poolt oleks okei, siis me võtaksime teid teatrisse vastu," meenutas Raidmets ja nentis, et sel hetkel ta mõistis, et temast saab nüüd täiskohaga näitleja.

Veelgi emotsionaalsem moment tuli aga siis, kui Ott Raidmets läks suurt uudist enda vanematele teatama. "Ma ei ole sellist vaimuliigutust oma vanemates varem näinud, sel hetkel jäi aeg seisma."

Raidmets kinnitas, et elu Pärnus läheb tal koos Saara Nüganeniga mõnusasti ning neil on väga hea suhe. "Meil on väga mõnus korter, mida me Tallinnas endale võib-olla lubada ei saakski, sest üürihinnad on väga kõrged," ütles ta ja nentis, et elutempo on Pärnus ikka tunduvalt rahulikum. "Tallinnas ikkagi tajud, et inimesed on närvilisemad ja kiirustavad kogu aeg kuhugi, siin on aga inimesed ikkagi pigem kahe jalaga maa peal."

"Tallinnast ei olnud keeruline ära tulla, pigem oli see harjumatu," sõnas Saara Nüganen ja ütles, et ta ei olnud lihtsalt kunagi elanud üheski teises linnas. "Terve selle hooaja me oleme Otiga tükkides koos, seega me ei saa üksteisest rahu."

Kadri Adamson tõdes, et tema jaoks vist lihtsalt pidi nii minema, et ta lõpuks Pärnusse tuli. "Pärnu avaneb mulle iga aastaaja, iga kuuga, iga üürikorteriga, kus me elame, iga linnaosaga," ütles Adamson ja selgitas, et vaikselt paljastub see suvituspealinn, mis seal taga tegelikult on. "Ma ei ole jõudnud läbi jalutada isegi veerandit linnast," sõnas ta ja ütles, et tal on juba siis teine tunne, kui ta üle jõe linna jõuab.

Märt Avandi teatrisse naasmise põhjust ei saa Ingomar Vihmar avaldada. "Võib-olla kümne aasta pärast avaldame selle telesaates," ütles Vihmar ja tõdes samas, et ta ei ole kindel, kas ta kümne aasta pärast siiski veel Endla teatris on. "Ma arvan, et nüüd ma olen saanud aru, et ma ei pea siin teatris enam siis olema."

Pärnusse tuleku juures hirmutas Kleer Maibaum-Vihmarit kõige enam tühjus. "See on aga üks asi, millele tasub inimestel mõelda, sest me oleme selle lärmiga nii väga harjunud." sõnas ta ja nentis, et see ei lase sul enda sisse minna. "Kui sul on ahvatlusi väljaspool nii palju, siis sa pigem jooksed välja, teed midagi, kohtud sõpradega, aga kui palju sa iseendaga julged olla?"

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".
Arvustus. Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.