Filipp Kruusvall DocPointist: festival on platvorm selleks, et näidata valusaid ja ebamugavaid teemasid ({{commentsTotal}})

Jess Bianchi
Jess Bianchi "Given" Autor/allikas: Kaader treilerist

25. kuni 29. jaanuarini toimub Tallinnas taas dokumentaalfilmide festival DocPoint, mis toob viieks päevaks Eestisse dokfilmide paremiku. "Vikerhommikus" rääkis DocPointi programmikoostaja Filipp Kruusvall festivalist lähemalt.

DocPointi programmikoostaja Filipp Kruusvall selgitas "Vikerhommikus", et festivali kavasse kuulub sel aastal 45 filmi. "See on üsna hea number, mis on ühest küljest küllalt suur, andes võimaluse vaadata maailmale dokfilmi prismast väga erineva nurga alt, aga samas on see piisavalt kompaktne arv, et jõuaks veerand tunniga kõigi filmide tutvustused läbi lugeda."

Samuti selgitas Kruusvall, et DocPointi näol on tegemist täiesti unikaalse festivaliga, mis toimub samal ajal kahes riigis. "Nimelt on Tallinna festival Helsingi DocPointi sõsarfestival, seega tunneme juba kaheksandat aastat tunneli puudusele vaatamata mõneks päevaks, et tegu oleks justkui kaksiklinnaga," ütles ta ja lisas, et tänu sellele olukorrale saavad nad lubada endale kõige värskemaid filme. "Helsingi toel saame need filmid Eestisse tuua."

"DocPointi filmid on enamasti kas inglise keeles või ingliskeelsete subtiitritega, sest tõlkimine on suur töö," ütles DocPointi programmikoostaja ja lisas, et samas on nad alati teinud eriseansse, kus on eestikeelne tõlge. "Sel aastal toome me Eestisse IDFA publiku lemmiku "La Chana - flamenkokuninganna", mis on minu selle aasta suurimaid üllatusi." Filmi näeb festivali raames kaks korda, eestikeelsete subtiitritega seanss toimub 27. jaanuaril kell 11 kinos Artis.

Kruusvall tõdes, et filmifestival erineb tavalistest linastustest mitmel moel. "Esiteks on see, et me saame tuua siia selliseid filme, mis tõenäoliselt muidu ei saakski kommertslikku levi ehk me võimaldame siia tuua teoseid, mis muidu Eestisse ei jõuaks," ütles ta ja lisas, et samuti on festival mõeldud selleks, et tekitada diskussiooni. "Festival on platvorm selleks, et näidata valusaid ja ebamugavaid teemasid, mis tavalevis ei oleks mõeldavad."

Huvitava fenomenina tõi Filipp Kruusvall välja, et DocPointi kava koostades tuli välja, et pooled festivali filmid on teinud naisrežissöörid. "Need filmid ei ole samas pehmetel, naistele mõeldud teemadel, vaid naisrežissööride filmid on tehtud ohu piiril, riskides oma eluga," tõdes ta.

Lisaks filmidele korraldab DocPoint sel aastal ka ühe kontserdi. 28. jaanuaril kell 20 toimub Arhitektuuri- ja Disainigaleriis Robert Jürjendali kontsert. "Võib tulla kuulama filmimuusika maailma astunud aasta muusiku esinemist," selgitas Kruusvall.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Vikerhommik"



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: