Arvustus. Abitusest välja ({{commentsTotal}})

Rakvere Teater
Rakvere Teater "See kõik on tema" Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Rakvere Teater "See kõik on tema"
Autor: Andrei Ivanov
Lavastaja: Helen Rekkor
Kunstnik: Maarja Pabunen
Videokunstnik: Alyona Movko
Osades Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu
Esietendus 13. jaanuaril

Rakvere Teatri uusim väljalase, väikese saali lavastus "See kõik on tema" paistab silma omapärase teatrikeele poolest. Tükis on rohkesti vahendatud kommunikatsiooni. Tegelased ema ja poeg vestlevad teineteisega Facebookis, kusjuures mõlemad kasutavad varjunimesid ja üks vestluspartner ei tea teise tegelikku isikut. Samuti räägivad tegelased telefonitsi oma sõpradega päevasündmustest, sealhulgas mainitud Facebooki vestlusest. Sõprade isikud jäävad publikule avamata. Ja kui mõneks viivuks satuvad tegelased laval suhtlema silmast silma, seisneb see varem väljakujunenud tundereaktsioonide vahetamises, teineteisele otsavaatamist ja kuulamist praktiliselt ei esine.

"See kõik on tema" psühholoogiline aluspõhi on eluline ja usutav. Traagilise sündmuse mõjul laguneb perekonna senine suhtlusmudel, mida ema tahab parandada. Kui vanemas koolieas poeg Martin näeb ema abitu ja nõrgana, hakkab ta teda põlgama ja kui ema näeb poega endasse tõmbuvat, hakkab ta kahtlustama mitmekesist salajaste murede spektrit.

Kuigi lavaloona on see valgevene autori Andrei Ivanovi näidend üsna staatiline, on lavastusmeeskond lavastaja Helen Rekkori juhtimisel leiutanud häid lahendusi, kuidas lugu publiku ette tuua. Kaunilt mõjusid varjuteaterlikud figuurid, mis vestlemise ajal projitseerusid tagalavale ja kujutasid tegelaste identiteete Facebookis.


Foto: Gabriela Liivamägi

Figuurid väljendasid tundlikult läbi kehakeele tegelaste sisemaailma nüansse, luues kohati õhuliselt kerge, poeetilise atmosfääri. Poeesia osas töötas hästi stseen, kus tegelased meenutasid oma lapsepõlve raamatut "Peeter Paan", mida markeerisid tagalavale ilmunud Peetri ja Wendy figuurid. Siin avanes ka keskse intriigi - kuidas leida kontakt? - psühholoogiline lahendusperspektiiv. Kuigi tegelased olid ema ja poeg, leidsid nad sellise veidra suhtlemise käigus võimaluse võtta teineteist kui lihtsalt poissi ja tüdrukut, kel pole raske teineteisest aru saada. Just nagu selles Valgevenes sündinud Eurovisiooni võitja Aleksandr Rybaki laulus, mille refrääni võiks tõlkida nii: "kes võiks teada, et sina kohtleksid mind kui poissi ja mina sind kui tüdrukut selles naljakas väikeses maailmas".

Nende figuuride ilmekus on märk lavastaja režiilisest meisterlikkusest ja kogemusest varjuteatri žanriga, mille Rekkor omandas oma varasema varjuteatri lavastusega "Üle vee”. Heaks visuaalseks leiuks oli tegelaste voodite kohal olevatel akendel linnavaate kujutamine, mida etenduse alguses nägi ka kiirendatult liikumas. Seda motiivi tahtnuksin veel ka hiljem näha, näiteks markeerimas päeva jõudmist õhtusse, kui Martin koolist naaseb, et tuua lavale rohkem realistlikku aegruumilisust.

Tähelepanuväärne on ka see, et tegelaste Facebooki kontod "Toweri Ronk" ja "Toffi Olen" on päriselt Facebookis olemas. Siit avaneb paralleel praegu ETV-s jooksva sarja "Sherlock" varasema hooaja juurde, kus doktor Watsoni blogi võis igaüks internetist leida ja lugeda seal sündmustest, mida ka teleekraanil näha sai.

Tõtt-öelda on sellise vormikeelega lavastust keeruline analüüsida, kuna, nagu öeldud, harjumuspärast teaterlikkust, kus midagi sünnib tegelaste omavahelise vahetu suhtlemise käigus laval, nägi minimaalselt. Samas psühholoogist pinevust jagus tükis küllaga.


Foto: Gabriela Liivamägi

Etenduse ajal keerlesid mu peas ka kriitilised mõtted. Näiteks, kuivõrd õigustatud on selline näitlejate suumaigutamine, kuna Facebooki vestluse ajal kostus nende hääl salvestuse pealt. Siiski, muljed läbi seedinuna, võin öelda, et lavastuse vormiline lahendus toimis. Tükk on suuresti vastuvõtja- ja vastuvõtukeskne ning see liist, millele publik võib tõmmatud saada, õige pikk. Seda kinnitasid nii mõnegi kaasvaataja veekalkvel silmad ja publiku üksmeelne püstijalu aplaus esietenduse lõpus. Jään huviga ootama, milliseks kujuneb lavastuse laiem vastuvõtt ja kuivõrd suudab see kõnetada vanema kooliea vaatajat, keda teater, nagu kuulda oli, teiste vaatajagruppide seas eriti etendustele ootab.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: