Ivo Uukkivi meenutab: kukkusin auku ja lugesin monoloogi, jalast purskas verd ({{commentsTotal}})

{{1484729058000 | amCalendar}}

Näitleja Ivo Uukkivi rääkis "OP-is" loo sellest, kuidas ta 1996. aastal Soome teatriturneel auku kukkus ja vaatamata verejooksule laval monoloogi luges.

"Me olime Von Krahli teatri lavastusega "Eesti mängud. Pulm" Soomes turneel, sealt edasi läksime Londonisse," selgitas Ivo Uukkivi "OP-is" ja lisas, et eelmisel päeval oli olnud tema sünnipäev. "Me tähistasime seda sünnipäeva võimsalt Draamateatris, Hermaküla kabinetis," sõnas ta ja tõdes, et järgmisel hommikul tuli laevaga Soome sõita. "Kogu päev möödus suure väsimuse ja raske enesetunde all, aga me jõudsime Soome."

Peojärgsel päeval muutub Uukkivi enda sõnul alati väga ettevaatlikuks kõige suhtes, seepärast oli tal hirm ka Soome teatri laval asunud augu pärast. Ta tundis muret, et mõni setu memm, kes ka näiteseltskonda kuulusid, võib lava taga pimeduses kõndides sinna auku kukkuda. "Soomes oli pääs riietusruumi hoopis teises suunas kui Von Krahli teatris, kuid seal suunas, kuhu ma olin harjunud minema Eesti teatris, oli põranda sees hoopis suur auk," sõnas Uukkivi ja lisas, et ta palus teatri personalil selle augu kinni panna. "Nad lubasid sellega tegeleda."

"Etendus sujus ilusti, isegi energilisemalt kui tavaliselt, kuni ühe hetkeni, kui mul oli kiire kostüümivahetus etenduse lõpupoole," nentis näitleja ja mainis, et ta jooksis hooga riideid vahetama. "Ma ei jooksnud aga sinna riietusruumi, kus see reaalselt Soome teatris asus, vaid hoopis Von Krahli riietusruumi suunas, kus asus aga reaalselt see auk," selgitas Ivo Uukkivi. "Ma ei saanudki aru, ühel hetkel ma lendasin õhus ning see lend ei lõppenudki, ma lendasin läbi põranda ja peatusin järsku," tõdes Uukkivi ja lisas, et pea puudutas põrandat ja paremat jalga pidi rippus ta millegi otsas. “See oli mingi konks ja mina rippusin jalga pidi selle konksu otsas. See auk oli umbes kaks ja pool meetrit sügav." Hiljem selgus, et Soome lavamehed olid paar meetrit august eemale redeli külili maha pannud, et keegi sinna auga juurde koperdama ei läheks ega sisse kukuks. “Selle redeli otsa siis komistasingi.”

"Ma vinnasin end sealt august välja, läksin riideid vahetama ja vaatasin, et mu parema jala seest mulksub südametuksete rütmis välja helepunast verd," ütles ta ja mõistis sel hetkel, et see asi, mille otsas ta rippus, oli tabanud arterit. "Võtsin kiiresti mingi paela või nööri, tõmbasin selle jala peale žgutiks ja läksin lavale, sest pidin seal veel monoloogi lugema," nentis ta ja lisas, et samal ajal märkas, kuidas verejooks ei ole peatunud ja veri mulksub ikka veel välja, kuid monoloog jätkus. "Pärast monoloogi pidin ma tegema kriidiga lavale valge ringjoone, mida mööda setu memmed etenduses tantsisid, ent ringi joonistades märkasin, kuidas lavale tekkis vereoja." Uukkivi kirjeldas, kuidas setu memmed tatsasid mööda seda vereoja ning verd pritsis. "Minu etteaste sai selle ringiga õnneks läbi ja etendus mängiti ilusti lõpuni," tõdes Uukkivi ja nentis, et see konks, mille otsa ta rippuma jäi, päästis ta ilmselt kaela murdmisest.

"Edasi jätkus see lugu nii, et tuli Enar Tarmo, kes nägi välja Kalevipoeg, võttis mind sülle ja tassis kiirabisse, sealt läks sõit haiglasse, kus tegelikult veel lugu ei lõppenud. See jätkus Londonis.” ütles Ivo Uukkivi lõpetuseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: