Mart Kalm EKA uuest hoonest: 20ndate aastate lõpul oli sukavabrik sama äge nagu tänapäeval Transferwise
Kultuurisaade "OP" käis uurimas, kuidas hakkab kulgema Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitus ja küsis, mida arvab endisesse sukavabrikusse kolimisest kooli rektor Mart Kalm.
Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles, et vanalinnast põhja poole minekuga defineerib kunstiakadeemia Tallinna kultuurigeograafia ümber.
"Siin Kalamaja serval, kus juba mitu kultuuriinstitutsiooni on omale koha leidnud, toimub gentrifikeerumisprotsess: me näeme, kuidas senine elanikkond vahetub, tuleb järjest rohkem noori ja edukaid inimesi. Selline vana töölisaguli kontingent kaob siit ära. Aga teistpidi me näeme, et see on paratamatu protsess ja kui me tajume, et Tallinna senine kesklinn vaesustub, mida kunstiakadeemia ärakolimine Tartu maantee otsa pealt kindlasti tähendas, see muutub igavamaks, kaubanduslikumaks ja ärilisemaks, siis on selge, et Kalamaja on tegelikult Tallinna tõusev piirkond," rääkis Kalm.
Ta lisas, et kui paljud ülejäänud kultuuriinstitutsioonid on seal projektipõhised ja efemeersed, siis kunstiakadeemia kui üks kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist on midagi oluliselt stabiilsemat. "Ta annab väga suure arengutõuke."
Kunstiakadeemia uue hoone pani paberile KUU arhitektuuribüroo arhitekt Joel Kopli, kes on ise kunstiakadeemia vilistlane.
"Vilistlasena on mul võib-olla mingisugune tunnetus tekkinud kunstiakadeemiast kui sellisest, et milline oli ta tol ajal kui meie seal oma tiimiga õppisime ja milline ta võiks olla tulevikus," ütles ta ja arvas, et tegemist ei tohiks olla eraldiseisva arhitektuurse teosega, vaid pigem peaks vaatlema maja kui toetavat taustsüsteemi.
Mart Kalm arvas veel, et üks kunstikõrgkool on iseenesest nii põnev asutus, et see kaunistab ükskõik millist hoonet.
"Teistpidi on väga põnev, et me tuleme siia mälestisse, me ise ju valmistame ette muinsuskaitsjaid ja konservaatoreid. See mälestis, kuhu me tuleme, on 20ndate aastate lõpu modernistliku tööstusarhitektuuri mälestis, sukavabrik. 20ndatel aastatel oli trikotaaživabrik midagi sama ägedat nagu tänapäeval Transferwise. Seal olid uued masinad, millega õpiti silmuskudumist niimoodi tegema, et produktsioon kasvas pööraselt ja siin tehti ka saapapaelu, vöösid, kumme, igasugu erinevat galanteriikaupa."
Toimetaja: Madis Järvekülg
Allikas: "OP"