Eesti Rahvusringhääling pälvis Eesti Kooriühingu aastapreemia ({{commentsTotal}})

Marge-Ly Rookäär
Marge-Ly Rookäär Autor/allikas: ERR

Eesti Kooriühing jagas eile Estonia kontserdisaalis toimunud galakontserdil tunnustusi eelmise aasta parimatele tegijatele. Aasta toetaja 2016 on Eesti Rahvusringhääling - ETV ja Klassikaraadio programmid olid mullu koorimuusikute suurimad koostööpartnerid erinevate koorimuusika- ja kultuurilooliselt oluliste sündmuste kajastamisel.

Eesti Televisiooni mullune suurprojekt oli Kanadas elava Eesti helilooja ja koorijuhi Roman Toi 100. sünnipäeva kajastamine kodumaal. ETV võttegrupp käis Kanadas Toi juubelipidustusi jälgimas ning salvestas juubilariga pikema intervjuu (saatejuht Margus Saar). Kooride suurkontserdist "Roman Toi 100" tegid otseülekande nii Klassikaraadio kui ka ERRi kultuuriportaal ning seda jälgis Kanadas ka Roman Toi.

Koostöös Klassikaraadioga on kooriühingul ilmunud mitmed helikandjad (neist mitmed uue Eesti koorimuusikaga), samuti on Klassikaraadio tugevaim meediapartner koorikontsertide salvestamisel, koorikultuuris toimuva laiendamisel ja uudisteoste jäädvustamisel. Lõppeval nädalal selgus EBU koorikonkursi "Let The Peoples Sing" finalistide nimekiri, kus Klassikaraadio poolt esitatuna pääsesid kaks poolfinaalis osalenud Eesti koori edasi finaali. Need on Eesti Raadio tütarlastekoor ja kammerkoor Collegium Musicale.

"Täname kõiki Eesti koore usalduse eest," ütles Eesti Kooriühingu preemiat Klassikaraadio otsesaate ajal Estonia laval vastu võtnud Klassikaraadio muusikatoimetaja Marge-Ly Rookäär.

ERR on Eesti Kooriühingu suurpartner eeloleval suvisel XII noorte laulu- ja tantsupeol "Mina jään".

Kõik kooriühingu aastapreemiad:

Aasta kooriks 2016 nimetati Tartu ülikooli kammerkoor (peadirigent Triin Koch, külalisdirigent Lodewijk van der Ree), kes sai mullu Grand Prix' Eesti kammerkooride festivalil Jõhvis  ja IV koha Béla Bartóki nim rahvusvahelisel koorifestivalil Debrecenis ning tähistas oma 45. sünnipäeva suursuguse kontsert-etendusega „Südamepeitjate planeet“.

Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Viljandimaa Kammerkoor (dirigendid Kadi Ritsing ja Jüri Liiva), kelle 2016. aasta tegemiste hulka kuulusid koori 15. sünnipäeva kontsert, esinemine Alo Ritsing 80 kontsertidel ja II koht Eesti kammerkooride festivalil Jõhvis.

Aasta dirigendiks 2016 valiti Ingrid Kõrvits - kooristuudio Ellerhein peadirigent ja tütarlastekoori dirigent, Tallinna Muusikakeskkooli laste- ja noortekoori dirigent. 2016. aastal kõlasid koorid tema juhatusel nii Eestis kui ka USAs ja Bahamal.

Aasta 2016 dirigent-muusikaõpetaja on Vilve Maide - Tartu Karlova kooli mudilas- ja lastekoori, neidudekoori Kurekell, Üle-eestilise Tütarlastekoori ja naiskoori Emajõe Laulikud dirigent. Koorid esinesid 2016. aastal edukalt mitmetel festivalidel ja konkurssidel. 

Aasta noore dirigendi tiitli said Tiiu Sinipalu ja Ülle Tuisk – kammernaiskoori Sireen dirigendid. 2016. aastal võitis Sireen Eesti Kammerkooride Festivalil esikoha ja andis välja oma esimese CD "Terra incognita", mis valiti ka aasta kooriplaadiks 2016.

Aasta puhkpilliorkestriks valiti Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester (dirigent Tarmo Kivisilla), kes saavutas 2016. aastal  Eesti Puhkpillimuusika Ühingu korraldatud laulu- ja pillilahingus Pärnu-Jaagupis II koha, koori-orkestri koostööpreemia ning ka publikupreemia.

Aasta orkestridirigendiks 2016 tunnistati Priit Rusalepp - Tapa Linna Orkestri dirigent. Orkestri 2016. aasta tähtsündmuseks oli Bratislava rahvusvahelisel noorte muusikafestivalil 90 punkti ja kulddiplomi saamine.

Aasta koorihelilooja 2016 on Rasmus Puur, kes on tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ ideekavandi autor. Peol kõlab ka tema loodud muusika.

Aasta tegu 2016 on „Üks koorilaul“ - Eesti seni mastaapseim koorimuusika jäädvustamise projekt, mille eesmärgiks on esitleda meie koorimuusikat ETVs läbi iganädalaste saadete. Projekti juhtis Kristiina Randoja, kes pälvis aasta korraldaja 2016 tiitli.

Aasta toetaja 2016 on Eesti Rahvusringhääling, kes on olnud koorimuusikute koostööpartneriks erinevate koorimuusikaürituste kajastamisel. 

Kooriühingu koostööpreemia 2016 sai Ene Salumäe, kelle pühendumusega tehtud töö nii kontserdi ettevalmistamisel kui interpreedina osaledes aitas kuulajateni tuua kontserdi „Roman Toi 100“.

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 79 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati  kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.  

Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele anti üle Gustav Ernesaksa fondi ja Uno Järvela stipendiumifondi preemiad.

Kultuuriminister Indrek Saar andis üle tänukirjad konkurssidel edukalt osalenud kooride ja puhkpilliorkestrite dirigentidele.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: