Jonatan Vseviov: Trumpi presidendiks saamises väljendub ühiskonna muutuseihalus ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli poliitikavaatleja Jonatan Vseviov, kellega arutleti selle üle, mida räägib Donald Trumpi presidendiks saamine ühiskonna kohta laiemalt.

Jonatan Vseviov tõi välja, et Donald Trumpi presidendiks tõusmine osutab teatud ühiskonnagruppide pettumusele teatud institutsioonides. "Mulle tundub, et see peegeldab usaldamatust traditsiooniliste institutsioonide vastu, laiemas tähenduses kuulub sinna ka näiteks meedia. On piisavalt palju neid inimesi, kes tunnevad, et viimaste aastate või isegi aastakümnete majanduskasvu ja globaliseerumise hüved ei ole neid puudutanud. Nemad on saanud sellest kõigest vaid negatiivset, hüvesid nauditakse kusagil mujal. On kujunenud teatud frustratsioon ja sellele pole olnud rutiinses poliitika protsessis seda õiget väljalaskmise kohta. Donald Trump oli inimene, kes suutis selle väga tabavalt sõnastada, tema kandidatuur ja kampaania sai kehastama seda suurt muutuseihalust. Ja ka vastandumist traditsioonidele ja institutsioonidele, millesse see usk oli kadunud," selgitas ta.

Inimeste rahulolematus oma eluga on kerge tekkima, sest tänapäeva tehnikamaailmas on igaüks hästi kursis sellega, kuidas elavad teised. "On väga nähtav, et paljudel läheb hästi – suurtel korporatsioonidel ja väga jõukatel inimestel läheb hästi. Inimesed tunnevad, et neil ei lähe nii hästi ja mitte selle pärast, et nad ise oleks jätnud midagi tegemata, vaid selle pärast, et süsteem ei soosi nende heaolu. Siis on muutuseiha sellele väga legitiimne ja normaalne vastus," rääkis ta.

Vseviovi sõnul sõltub inimeste käitumine suurel määral tunnetusest ja arusaamast, kuidas tema ühiskonda sobitub: "Kui inimesele tundub, et ta on kuidagi võimalusteta jäänud, siis nii see ka on. See tekib erinevatel põhjustel ja selle juured on paljuski majanduslikku laadi. See tunne on praegu võrdlemisi laialdane, mitte ainult Euroopas või Ameerikas, vaid mujalgi. Inimesed näevad, et on võimalik ka teisiti ja kipuvad seda traditsioonilist asjade ajamise viisi umbusaldama, nad tahavad muutusi. Demokraatia tugevus on see, et demokraatias tagavad need muutused üle pika aja stabiilsuse ja arengu. Me laseme endast need kõige teravamad emotsioonid välja läbi selle, et me toetame valimistel kandidaati, kes meile on kõige sümpaatsem. Ta võidabki need valimised, valitseb teatud aja ja siis tuleb järgmine."

Tänases maailmas on üha rohkem ilminguid ettearvamatustest poliitilistes protsessides, seda näitas nii Trumpi võit valimistel kui Brexiti otsus. Vseviovi sõnul võib praegu maailmas toimuvat pidada teatud vastureaktsiooniks pikalt domineerinud globaalsele lähenemisele. 90ndatel nähti globaliseerumist kui igikestvat majanduskasvu ja edu tagavat mehhanismi, kuid ükski protsess ei ole ajaloos lõplik: "Ei olnud ajalugu lõppenud siis kui levis selline käsitlus globaliseerumisest ja ei olnud see saavutanud mingit pöördumatut seisundit, nagu ta võis paljudele tunduda 90ndate lõpus või 2000ndatel. Nii ei maksa ka arvata, et ka praegune situatsioon on igikestev, kõik jõuab muutuda. Huvitav on see, et kui Donald Trump kehastab soovi muutuste järele, siis samamoodi kehastas seda ka Barack Obama kandidatuur 2008. aastal. See muutuseihalus oli toona hoopis teisesuunaline ja seda kandsid endas teised ühiskonnagrupid, kui need, kes täna seda toetavad. Aga soov midagi täiesti teistmoodi teha on pikem kui see käesolev valmiskampaania."

Ühiskondadel on alati soov muutuste järele, kuid alati tuleks säilitada ärksameelsus: "Väga suurte ideede suhtes tuleb olla ettevaatlik, eriti kui need kusagil väga järsku ja väga ereda leegiga lõkkele löövad. Igat ideed kasutatakse mingite sammude põhjendamiseks – mida suurem on idee, seda suurem on kiusatus sellega põhjendada ka väga suuri ebameeldivusi ja see on ohtlik. Kõige olulisem on säilitada kaine meel ja rahu, kõik see, mis toimub, on ju inimeste enda tehtud ja inimeste enda teha. Pikas perspektiivis mul pole muret läänemaailma pärast, demokraatia on lihtsalt niivõrd toimiv süsteem."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?