Jonatan Vseviov: Trumpi presidendiks saamises väljendub ühiskonna muutuseihalus ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli poliitikavaatleja Jonatan Vseviov, kellega arutleti selle üle, mida räägib Donald Trumpi presidendiks saamine ühiskonna kohta laiemalt.

Jonatan Vseviov tõi välja, et Donald Trumpi presidendiks tõusmine osutab teatud ühiskonnagruppide pettumusele teatud institutsioonides. "Mulle tundub, et see peegeldab usaldamatust traditsiooniliste institutsioonide vastu, laiemas tähenduses kuulub sinna ka näiteks meedia. On piisavalt palju neid inimesi, kes tunnevad, et viimaste aastate või isegi aastakümnete majanduskasvu ja globaliseerumise hüved ei ole neid puudutanud. Nemad on saanud sellest kõigest vaid negatiivset, hüvesid nauditakse kusagil mujal. On kujunenud teatud frustratsioon ja sellele pole olnud rutiinses poliitika protsessis seda õiget väljalaskmise kohta. Donald Trump oli inimene, kes suutis selle väga tabavalt sõnastada, tema kandidatuur ja kampaania sai kehastama seda suurt muutuseihalust. Ja ka vastandumist traditsioonidele ja institutsioonidele, millesse see usk oli kadunud," selgitas ta.

Inimeste rahulolematus oma eluga on kerge tekkima, sest tänapäeva tehnikamaailmas on igaüks hästi kursis sellega, kuidas elavad teised. "On väga nähtav, et paljudel läheb hästi – suurtel korporatsioonidel ja väga jõukatel inimestel läheb hästi. Inimesed tunnevad, et neil ei lähe nii hästi ja mitte selle pärast, et nad ise oleks jätnud midagi tegemata, vaid selle pärast, et süsteem ei soosi nende heaolu. Siis on muutuseiha sellele väga legitiimne ja normaalne vastus," rääkis ta.

Vseviovi sõnul sõltub inimeste käitumine suurel määral tunnetusest ja arusaamast, kuidas tema ühiskonda sobitub: "Kui inimesele tundub, et ta on kuidagi võimalusteta jäänud, siis nii see ka on. See tekib erinevatel põhjustel ja selle juured on paljuski majanduslikku laadi. See tunne on praegu võrdlemisi laialdane, mitte ainult Euroopas või Ameerikas, vaid mujalgi. Inimesed näevad, et on võimalik ka teisiti ja kipuvad seda traditsioonilist asjade ajamise viisi umbusaldama, nad tahavad muutusi. Demokraatia tugevus on see, et demokraatias tagavad need muutused üle pika aja stabiilsuse ja arengu. Me laseme endast need kõige teravamad emotsioonid välja läbi selle, et me toetame valimistel kandidaati, kes meile on kõige sümpaatsem. Ta võidabki need valimised, valitseb teatud aja ja siis tuleb järgmine."

Tänases maailmas on üha rohkem ilminguid ettearvamatustest poliitilistes protsessides, seda näitas nii Trumpi võit valimistel kui Brexiti otsus. Vseviovi sõnul võib praegu maailmas toimuvat pidada teatud vastureaktsiooniks pikalt domineerinud globaalsele lähenemisele. 90ndatel nähti globaliseerumist kui igikestvat majanduskasvu ja edu tagavat mehhanismi, kuid ükski protsess ei ole ajaloos lõplik: "Ei olnud ajalugu lõppenud siis kui levis selline käsitlus globaliseerumisest ja ei olnud see saavutanud mingit pöördumatut seisundit, nagu ta võis paljudele tunduda 90ndate lõpus või 2000ndatel. Nii ei maksa ka arvata, et ka praegune situatsioon on igikestev, kõik jõuab muutuda. Huvitav on see, et kui Donald Trump kehastab soovi muutuste järele, siis samamoodi kehastas seda ka Barack Obama kandidatuur 2008. aastal. See muutuseihalus oli toona hoopis teisesuunaline ja seda kandsid endas teised ühiskonnagrupid, kui need, kes täna seda toetavad. Aga soov midagi täiesti teistmoodi teha on pikem kui see käesolev valmiskampaania."

Ühiskondadel on alati soov muutuste järele, kuid alati tuleks säilitada ärksameelsus: "Väga suurte ideede suhtes tuleb olla ettevaatlik, eriti kui need kusagil väga järsku ja väga ereda leegiga lõkkele löövad. Igat ideed kasutatakse mingite sammude põhjendamiseks – mida suurem on idee, seda suurem on kiusatus sellega põhjendada ka väga suuri ebameeldivusi ja see on ohtlik. Kõige olulisem on säilitada kaine meel ja rahu, kõik see, mis toimub, on ju inimeste enda tehtud ja inimeste enda teha. Pikas perspektiivis mul pole muret läänemaailma pärast, demokraatia on lihtsalt niivõrd toimiv süsteem."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.