Jonatan Vseviov: Trumpi presidendiks saamises väljendub ühiskonna muutuseihalus ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli poliitikavaatleja Jonatan Vseviov, kellega arutleti selle üle, mida räägib Donald Trumpi presidendiks saamine ühiskonna kohta laiemalt.

Jonatan Vseviov tõi välja, et Donald Trumpi presidendiks tõusmine osutab teatud ühiskonnagruppide pettumusele teatud institutsioonides. "Mulle tundub, et see peegeldab usaldamatust traditsiooniliste institutsioonide vastu, laiemas tähenduses kuulub sinna ka näiteks meedia. On piisavalt palju neid inimesi, kes tunnevad, et viimaste aastate või isegi aastakümnete majanduskasvu ja globaliseerumise hüved ei ole neid puudutanud. Nemad on saanud sellest kõigest vaid negatiivset, hüvesid nauditakse kusagil mujal. On kujunenud teatud frustratsioon ja sellele pole olnud rutiinses poliitika protsessis seda õiget väljalaskmise kohta. Donald Trump oli inimene, kes suutis selle väga tabavalt sõnastada, tema kandidatuur ja kampaania sai kehastama seda suurt muutuseihalust. Ja ka vastandumist traditsioonidele ja institutsioonidele, millesse see usk oli kadunud," selgitas ta.

Inimeste rahulolematus oma eluga on kerge tekkima, sest tänapäeva tehnikamaailmas on igaüks hästi kursis sellega, kuidas elavad teised. "On väga nähtav, et paljudel läheb hästi – suurtel korporatsioonidel ja väga jõukatel inimestel läheb hästi. Inimesed tunnevad, et neil ei lähe nii hästi ja mitte selle pärast, et nad ise oleks jätnud midagi tegemata, vaid selle pärast, et süsteem ei soosi nende heaolu. Siis on muutuseiha sellele väga legitiimne ja normaalne vastus," rääkis ta.

Vseviovi sõnul sõltub inimeste käitumine suurel määral tunnetusest ja arusaamast, kuidas tema ühiskonda sobitub: "Kui inimesele tundub, et ta on kuidagi võimalusteta jäänud, siis nii see ka on. See tekib erinevatel põhjustel ja selle juured on paljuski majanduslikku laadi. See tunne on praegu võrdlemisi laialdane, mitte ainult Euroopas või Ameerikas, vaid mujalgi. Inimesed näevad, et on võimalik ka teisiti ja kipuvad seda traditsioonilist asjade ajamise viisi umbusaldama, nad tahavad muutusi. Demokraatia tugevus on see, et demokraatias tagavad need muutused üle pika aja stabiilsuse ja arengu. Me laseme endast need kõige teravamad emotsioonid välja läbi selle, et me toetame valimistel kandidaati, kes meile on kõige sümpaatsem. Ta võidabki need valimised, valitseb teatud aja ja siis tuleb järgmine."

Tänases maailmas on üha rohkem ilminguid ettearvamatustest poliitilistes protsessides, seda näitas nii Trumpi võit valimistel kui Brexiti otsus. Vseviovi sõnul võib praegu maailmas toimuvat pidada teatud vastureaktsiooniks pikalt domineerinud globaalsele lähenemisele. 90ndatel nähti globaliseerumist kui igikestvat majanduskasvu ja edu tagavat mehhanismi, kuid ükski protsess ei ole ajaloos lõplik: "Ei olnud ajalugu lõppenud siis kui levis selline käsitlus globaliseerumisest ja ei olnud see saavutanud mingit pöördumatut seisundit, nagu ta võis paljudele tunduda 90ndate lõpus või 2000ndatel. Nii ei maksa ka arvata, et ka praegune situatsioon on igikestev, kõik jõuab muutuda. Huvitav on see, et kui Donald Trump kehastab soovi muutuste järele, siis samamoodi kehastas seda ka Barack Obama kandidatuur 2008. aastal. See muutuseihalus oli toona hoopis teisesuunaline ja seda kandsid endas teised ühiskonnagrupid, kui need, kes täna seda toetavad. Aga soov midagi täiesti teistmoodi teha on pikem kui see käesolev valmiskampaania."

Ühiskondadel on alati soov muutuste järele, kuid alati tuleks säilitada ärksameelsus: "Väga suurte ideede suhtes tuleb olla ettevaatlik, eriti kui need kusagil väga järsku ja väga ereda leegiga lõkkele löövad. Igat ideed kasutatakse mingite sammude põhjendamiseks – mida suurem on idee, seda suurem on kiusatus sellega põhjendada ka väga suuri ebameeldivusi ja see on ohtlik. Kõige olulisem on säilitada kaine meel ja rahu, kõik see, mis toimub, on ju inimeste enda tehtud ja inimeste enda teha. Pikas perspektiivis mul pole muret läänemaailma pärast, demokraatia on lihtsalt niivõrd toimiv süsteem."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: