Märt-Matis Lill: Veljo jälg meie kultuuris annab võrseid veel pikka aega ({{commentsTotal}})

{{1485325914000 | amCalendar}}

26. jaanuaril toimus muusikute algatusel Estonia kontserdisaalis muusikaline meenutus "Mõtisklused Tormise muusikaga".

Oma kummarduse heliloojale tegid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tütarlastekoor Ellerhein (Huvikeskus Kullo) ja Rahvusooper Estonia Poistekoor, organistid Piret Aidulo ja Ene Salumäe, dirigendid Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Mikk Üleoja, Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva.

"Mõtisklused Tormise muusikaga" toimus muusikainstitutsioonide ERSO, Eesti Kontserdi, EFK, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu, EMTA ja Eesti Heliloojate Liidu ühistööna. Estonia kontserdisaali fuajees oli avatud ka mälestuste- ja kaastunderaamat, kuhu said järelehüüde kirjutada kõik soovijad.

"Meie muusikanõukogu, mis ühendab kõiki muusikute liite, mõtles, et oleks kena niisugune mälestuskontsert korraldada. Autori soov oli, et see toimuks peale matust, aga kuna EFK teeb suure Ameerika matka ja see lööb need plaanid sassi, siis see kontsert, mida Veljo Tormis ise soovis, on 12. märtsil. Tänane kontsert on meie spontaanne reageerimine sellele sündmusele," selgitas dirigent Tõnu Kaljuste AK kultuuriuudistele.

"Veljo Tormis oli see, kes murdis läbi teatud klaaslae, mis meil vokaalmuusikas pärast sõda oli. Ta tõstis koorimuusika mitte ainult heliloomingu mõttes, aga ka eelkõige interpretatsiooni mõttes uuele tasemele. Kohale tulles oli alati uuemat sorti nõudlikkust: detaili- ja tekstitäpsust, mida varem sellises ulatuses kindlasti ei tehtud," rääkis dirigent Olari Elts.

"Veljoga algas ja kestis mingi väga oluline periood eesti muusikas, aga ma ei ütleks nii dramaatiliselt, et see sai läbi. See Veljo jälg meie muusikas ja ka laiemalt kultuuris on sedavõrd sügav, sedavõrd laiahaardeline, et see annab võrseid veel kaua aega," lisas heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill.

Eesti Kontserdi fuajees avatud kaastunderaamatu kõrval oli ajalooline trumm, mille kinkis Veljo Tormisele Lennart Meri ning millest sai alguse helilooja üks tuntumaid teoseid "Raua needmine".

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: