Märt-Matis Lill: Veljo jälg meie kultuuris annab võrseid veel pikka aega ({{commentsTotal}})

{{1485325914000 | amCalendar}}

26. jaanuaril toimus muusikute algatusel Estonia kontserdisaalis muusikaline meenutus "Mõtisklused Tormise muusikaga".

Oma kummarduse heliloojale tegid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tütarlastekoor Ellerhein (Huvikeskus Kullo) ja Rahvusooper Estonia Poistekoor, organistid Piret Aidulo ja Ene Salumäe, dirigendid Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Mikk Üleoja, Ingrid Kõrvits ja Hirvo Surva.

"Mõtisklused Tormise muusikaga" toimus muusikainstitutsioonide ERSO, Eesti Kontserdi, EFK, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu, EMTA ja Eesti Heliloojate Liidu ühistööna. Estonia kontserdisaali fuajees oli avatud ka mälestuste- ja kaastunderaamat, kuhu said järelehüüde kirjutada kõik soovijad.

"Meie muusikanõukogu, mis ühendab kõiki muusikute liite, mõtles, et oleks kena niisugune mälestuskontsert korraldada. Autori soov oli, et see toimuks peale matust, aga kuna EFK teeb suure Ameerika matka ja see lööb need plaanid sassi, siis see kontsert, mida Veljo Tormis ise soovis, on 12. märtsil. Tänane kontsert on meie spontaanne reageerimine sellele sündmusele," selgitas dirigent Tõnu Kaljuste AK kultuuriuudistele.

"Veljo Tormis oli see, kes murdis läbi teatud klaaslae, mis meil vokaalmuusikas pärast sõda oli. Ta tõstis koorimuusika mitte ainult heliloomingu mõttes, aga ka eelkõige interpretatsiooni mõttes uuele tasemele. Kohale tulles oli alati uuemat sorti nõudlikkust: detaili- ja tekstitäpsust, mida varem sellises ulatuses kindlasti ei tehtud," rääkis dirigent Olari Elts.

"Veljoga algas ja kestis mingi väga oluline periood eesti muusikas, aga ma ei ütleks nii dramaatiliselt, et see sai läbi. See Veljo jälg meie muusikas ja ka laiemalt kultuuris on sedavõrd sügav, sedavõrd laiahaardeline, et see annab võrseid veel kaua aega," lisas heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill.

Eesti Kontserdi fuajees avatud kaastunderaamatu kõrval oli ajalooline trumm, mille kinkis Veljo Tormisele Lennart Meri ning millest sai alguse helilooja üks tuntumaid teoseid "Raua needmine".

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.