Üle kümne aasta näeb Eestis taas põhjalikku koomiksinäitust ({{commentsTotal}})

13. jaanuaril avati Tartu kunstimuuseumis näitus "Hall tsoon", mis annab sissevaate Eesti koomiksimaailma. "OP" uuris, kuidas kodumaine koomiks elab.

Kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek tõdes "OP-is", et kui kunst võib olla auk põrandas, kunstisaalis kaetud söögilaud või mingi sündmus, siis miks ei võiks kunst olla ka joonistus, kus on kõnemull juures ja mitu pilti reas. "Miks mitte?"

"Tänapäeva inimene teab koomiksit paradoksaalselt kõige enam just läbi kinolina, sest kui käiakse kinos, siis vaadatakse just filme, mis baseeruvad koomiksitel," sõnas Trossek ja selgitas, et koomiksi sünd jääb samasse perioodi trükiajastu sünniga. "19. sajandi keskpaigas koomiks sündis, 20. sajandil tekkisid juba superkangelased, keda kõik lapsed lugesid," ütles ta ja nentis, et praeguseks ei olegi teada, kuhu koomiks areneda võib. "Ta võib olla kunstisaalis, kinolinal või veebis."

Andres Trosseki sõnul näeb näitusel "Hall tsoon" ka selliseid kunstnikke, keda otseselt koomiksiga ei seostakski. "Näiteks Jüri Kask, kes on kaheksakümnendatest aastatest tegutsev kunstik," sõnas ta ja lisas, et näituse juures on kataloog, kust saab autorite kohta täpsemalt lugeda. "Üheksal juhul kümnest on need ikkagi kunsti õppinud inimesed."

Põhjamaade kontekstis on Eesti koomiks Trosseki arvates küllalt paljulubav. "Soome areenist jääb Eesti küll kõvasti maha, aga siin tuleb arvesse võtta üldajalugu, kuna koomiks hakkas Eestis levima alles üheksakümnendatel."

Koomiksiekspert Margo Nugin tõdes, et ta läks näitusele "Hall tsoon" üsna halvas tujus. "Ma olen selle läbi käinud ja kõik ongi enamvähem nagu ma arvasin - kerged karikatuurid ja vähem on päris koomiksiasja, Eestis on koomiks liiga kunstiks aetud."

Näitus "Hall tsoon" on Tartu kunstimuuseumis avatud 26. märtsini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: