Brüsseli peaarhitekt Kristiaan Borret: mereäärse piirkonna uusarendus peaks teenima linna tervikuna ({{commentsTotal}})

Admiraliteedi bassein
Admiraliteedi bassein Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinn püüab jätkuvalt mereäärt avada linnaelanikele ja -külastajatele, ent Vanasadama piirkonnas kerkivad uusehitised on kohalikke juba murelikuks teinud. Kuidas muuta linnaruum elanikesõbralikumaks ja millised on vastavad perspektiivid Tallinnas, kus parasjagu lükatakse käima mereäärse sadamapiirkonna arendusprojekte?

Tallinna külastas sel nädalal Brüsseli regiooni peaarhitekt Kristiaan Borret, kes tutvustas 25. jaanuaril Kultuurikatlas peetud loengul Brüsseli linnaehituse aktuaalseid teemasid ning leidis, et mereäärse linnaruumi kujundamisele peaks Tallinnas hetkel kriitiliselt tähelepanu pöörama.

"Paljudes Euroopa linnades on toimunud linnakeskkonna uuenemine, eriti 19.-20. sajandist pärinevates endistes tööstuslikes tühermaades. Suuremahuline tööstus on linnast välja kolinud ja need piirkonnad vajavad uusarendust. Paljudel sellistel juhtudel surume aga väiksemamahulise tööstuse ja tootliku majandamise linnast ka nüüd välja. Näiteks käsitööle rajanevad väiketootjad, remondi- ja parandustöökojad, muu väiketööstuse. Arvan, et peaksime olema endiste tööstus- või sadamapiirkondade arendamisel tähelepanelikud, et potentsiaalset tootekeskkonda mitte linnaperifeeriasse viia, see pole jätkusuutlik. Vajame selliseid kohti ja teenuseid ka linnakeskkonnas ja peaksime neid nüüd püüdma uusarendustesse enam kaasata, et elavdada väiketoodangut. See teeb ka linnakeskkonna elanikesõbralikumaks. On ju meeldiv elada, töötada ja oma igapäevatoimetusi teha samas piirkonnas," kommenteeris Borret.

Borret’ sõnul on mujal maailmas linnaruumi planeerimisel hakanud levima alt üles planeerimisviis, mille puhul kaasatakse planeerimisprotsessidesse rohkem ka kohalikke elanikke.

"Linnaplaneerimine on ka rohujuuretasandil oluline, näiteks Brüsselis ei otsusta nende küsimuste üle ainult avalik võim ja erasektor, vaid ka kohalik elanikkond."

Borret: mereäärne arendus muudab kogu Tallinna kuvandit

Ka geograafilise maastiku eripärade ühendamisest linnaruumiga on Borret’l Belgiast positiivne näide, mille varal tuleks tema sõnul ka Tallinna mereäärse piirkonna arendamisele oluliselt suuremat tähelepanu pöörata.

"Antwerpenis oli sarnane olukord, kui sooviti tuua linn tagasi jõe äärde. Linna ja jõe vahel paiknes tühermaa ja kasutuseta 19. sajandi tööstussadam, milles peitus suur arengupotentsiaal uueks avalikuks ruumiks, mis taastaks ühenduse jõe ja linna vahel. See oli linnale elukeskkonnana tohutult oluline ja lausa ajalooline moment. Arvan, et ka Tallinnas ei tohiks mereäärse piirkonna uusarendusse suhtuda kui mingisse kõrvalprojekti, vaid see muudab kogu Tallinna kuvandit ja peaks teenima linna tervikuna. Seetõttu peaks seda ka arutama kogu linna tasandil ning siinkohal peaks ka arhitektuurilise kvaliteedi ambitsioon olema kõrge. Tugev konkurss on sellele heaks aluspinnaks ning ühtlasi võimalus algatada avalik arutelu. Ka Tallinna puhul peaks sellesse kaasama kogu linna rahvastiku, mitte vaid sadamapiirkonna ümberkaudsed elanikud. Antwerpenis kaasame kodanikke juba enne konkurssi: nad saavad kaasa rääkida juba faasis, mil alles arutatakse, mida me arendatavast keskkonnast tahame. Kas rohkem avalikku ruumi või seda täis ehitada, milliseid hooneid me soovime, kas tornmaju, ridaelamuid, tihedalt või hõredamalt asustatud ala? Avalikul arutelul võiks olla kaks etappi: esiteks kogukonnapoolne küsimus, mida arhitektidelt suures pildis tahetakse ning seejärel, kas nende pakutud lahendused ka vastavad algselt esitatud soovidele."

Millise suuna võtavad mereäärse piirkonna arengud Tallinnas? Hetkel on käimas AS Tallinna Sadama poolt välja kuulutatud Vanasadama suurprojekti konkurss. Žürii on tänaseks valinud konkursi teises etapis osalemiseks välja kuus arhitektuuribürood, kelle ülesanne on esitada aprilli alguseks oma esmased nägemused mereäärse ala ja sadamapiirkonna tulevikust.

Žürii esimehe, Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul olid paljud taotlejad väga tugevad ning portfooliod tasavägised, mis tegi žürii töö väga raskeks ning valiku keeruliseks.

"Ideekonkursile laekus 30 tööd, neist enamus rahvusvahelised. Edasipääsenud ettevõtete portfoolios esitatu oli huvitav, varasemate tööde loetelu muljetavaldav ja väljatoodud lahendused inspireerivad. Žürii lähtus põhimõttest, et valikusse satuksid erinevates aspektides tugevusi ja kogemust omavad ettevõtted. Meie hindamise üheks kriteeriumiks olid sadamaala kogemused, aga väga suures osas ka linna ja avaliku ruumi planeerimine," selgitas Kalm.

Piirkond saab uue ilme 2030. aastaks

Kalmu sõnul on olnud ka Tallinna kohalikul elanikkonnal võimalik suurprojektis oma arvamust avaldada, nii et rohujuuretasandil planeerimine peaks toimima ka käesolevas ettevõtmises.

"Enne suurprojekti lähteülesande väljakuulutamist toimus meil suvel töötuba, kus osalesid ka kogukonnaaktivistid oma ettekannetega. Kuulasime nende arvamusi ja sealt tuli mitu head ideed. 50 hektari suuruse maa-ala planeerimine ja hiljem väljaehitamine on ju mitme aasta pikkune protsess, mille lõpulejõudmist prognoosime alles aastasse 2030. Üheks ideeks oli, et vahepealsel ajal võiks lasta linnaelanikel endil seda ruumi kujundada, anda kas või ajutiste lahenduste loomiseks teatav vabaduseaste, kuni ehitus edeneb. Kuidas see kaasamine täpselt toimub, oleneb sellest, kuidas finalistid ehitust ellu viivad, kuid kindlasti anname neile sisendi, et nad võiksid ka protsessi käigus uurida rohkem kohaliku elanikkonna huve."

Edasipääsejateks osutusid žürii otsusel Alver Arhitektid OÜ (Eesti), Arkkitehtitoimisto ALA Oy (Soome) , City Form Office ja KCAP Architects & Planners (Eesti ja Holland), KavaKava OÜ ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture (Eesti ja Suurbritannia), Terroir ApS ja Karres en Brands landschapsarchitecten b.v. (Taani ja Holland) ning Zaha Hadid Architects (Suurbritannia).

Žürii koosseisu kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja arhitektide liidu liige Ülar Mark.  

Vanasadama ala ideekonkursi teises etapis valitakse välja kuni kolm võistlustööd, mille autoritega paralleelselt ja detailsemalt edasi töötatakse. Protsessi lõppfaasis sõlmib sadam lepingu kõige tugevama võistlustöö tegijaga, kellega koostöös valmib 2017. aasta lõpuks suurprojekt, millesse on kaasatud parimaid ideed ja ettepanekud ka teistelt ideekonkursil ja võistlusel osalenud töödest.

Vanasadama suurprojekt aastaks 2030 peab hõlmama reisijavaldkonna arengut ja kohaliku elukeskkonna rajamise põhimõtteid, kaubandus- ja äritegevuseks sobilike funktsioonide sätestamist ning terviklikku nägemust antud piirkonna avalikust ruumist koos transpordi- ja liikumisvõimalustega.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: