Brüsseli peaarhitekt Kristiaan Borret: mereäärse piirkonna uusarendus peaks teenima linna tervikuna ({{commentsTotal}})

Admiraliteedi bassein Autor: Siim Lõvi /ERR

Tallinn püüab jätkuvalt mereäärt avada linnaelanikele ja -külastajatele, ent Vanasadama piirkonnas kerkivad uusehitised on kohalikke juba murelikuks teinud. Kuidas muuta linnaruum elanikesõbralikumaks ja millised on vastavad perspektiivid Tallinnas, kus parasjagu lükatakse käima mereäärse sadamapiirkonna arendusprojekte?

Tallinna külastas sel nädalal Brüsseli regiooni peaarhitekt Kristiaan Borret, kes tutvustas 25. jaanuaril Kultuurikatlas peetud loengul Brüsseli linnaehituse aktuaalseid teemasid ning leidis, et mereäärse linnaruumi kujundamisele peaks Tallinnas hetkel kriitiliselt tähelepanu pöörama.

"Paljudes Euroopa linnades on toimunud linnakeskkonna uuenemine, eriti 19.-20. sajandist pärinevates endistes tööstuslikes tühermaades. Suuremahuline tööstus on linnast välja kolinud ja need piirkonnad vajavad uusarendust. Paljudel sellistel juhtudel surume aga väiksemamahulise tööstuse ja tootliku majandamise linnast ka nüüd välja. Näiteks käsitööle rajanevad väiketootjad, remondi- ja parandustöökojad, muu väiketööstuse. Arvan, et peaksime olema endiste tööstus- või sadamapiirkondade arendamisel tähelepanelikud, et potentsiaalset tootekeskkonda mitte linnaperifeeriasse viia, see pole jätkusuutlik. Vajame selliseid kohti ja teenuseid ka linnakeskkonnas ja peaksime neid nüüd püüdma uusarendustesse enam kaasata, et elavdada väiketoodangut. See teeb ka linnakeskkonna elanikesõbralikumaks. On ju meeldiv elada, töötada ja oma igapäevatoimetusi teha samas piirkonnas," kommenteeris Borret.

Borret’ sõnul on mujal maailmas linnaruumi planeerimisel hakanud levima alt üles planeerimisviis, mille puhul kaasatakse planeerimisprotsessidesse rohkem ka kohalikke elanikke.

"Linnaplaneerimine on ka rohujuuretasandil oluline, näiteks Brüsselis ei otsusta nende küsimuste üle ainult avalik võim ja erasektor, vaid ka kohalik elanikkond."

Borret: mereäärne arendus muudab kogu Tallinna kuvandit

Ka geograafilise maastiku eripärade ühendamisest linnaruumiga on Borret’l Belgiast positiivne näide, mille varal tuleks tema sõnul ka Tallinna mereäärse piirkonna arendamisele oluliselt suuremat tähelepanu pöörata.

"Antwerpenis oli sarnane olukord, kui sooviti tuua linn tagasi jõe äärde. Linna ja jõe vahel paiknes tühermaa ja kasutuseta 19. sajandi tööstussadam, milles peitus suur arengupotentsiaal uueks avalikuks ruumiks, mis taastaks ühenduse jõe ja linna vahel. See oli linnale elukeskkonnana tohutult oluline ja lausa ajalooline moment. Arvan, et ka Tallinnas ei tohiks mereäärse piirkonna uusarendusse suhtuda kui mingisse kõrvalprojekti, vaid see muudab kogu Tallinna kuvandit ja peaks teenima linna tervikuna. Seetõttu peaks seda ka arutama kogu linna tasandil ning siinkohal peaks ka arhitektuurilise kvaliteedi ambitsioon olema kõrge. Tugev konkurss on sellele heaks aluspinnaks ning ühtlasi võimalus algatada avalik arutelu. Ka Tallinna puhul peaks sellesse kaasama kogu linna rahvastiku, mitte vaid sadamapiirkonna ümberkaudsed elanikud. Antwerpenis kaasame kodanikke juba enne konkurssi: nad saavad kaasa rääkida juba faasis, mil alles arutatakse, mida me arendatavast keskkonnast tahame. Kas rohkem avalikku ruumi või seda täis ehitada, milliseid hooneid me soovime, kas tornmaju, ridaelamuid, tihedalt või hõredamalt asustatud ala? Avalikul arutelul võiks olla kaks etappi: esiteks kogukonnapoolne küsimus, mida arhitektidelt suures pildis tahetakse ning seejärel, kas nende pakutud lahendused ka vastavad algselt esitatud soovidele."

Millise suuna võtavad mereäärse piirkonna arengud Tallinnas? Hetkel on käimas AS Tallinna Sadama poolt välja kuulutatud Vanasadama suurprojekti konkurss. Žürii on tänaseks valinud konkursi teises etapis osalemiseks välja kuus arhitektuuribürood, kelle ülesanne on esitada aprilli alguseks oma esmased nägemused mereäärse ala ja sadamapiirkonna tulevikust.

Žürii esimehe, Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul olid paljud taotlejad väga tugevad ning portfooliod tasavägised, mis tegi žürii töö väga raskeks ning valiku keeruliseks.

"Ideekonkursile laekus 30 tööd, neist enamus rahvusvahelised. Edasipääsenud ettevõtete portfoolios esitatu oli huvitav, varasemate tööde loetelu muljetavaldav ja väljatoodud lahendused inspireerivad. Žürii lähtus põhimõttest, et valikusse satuksid erinevates aspektides tugevusi ja kogemust omavad ettevõtted. Meie hindamise üheks kriteeriumiks olid sadamaala kogemused, aga väga suures osas ka linna ja avaliku ruumi planeerimine," selgitas Kalm.

Piirkond saab uue ilme 2030. aastaks

Kalmu sõnul on olnud ka Tallinna kohalikul elanikkonnal võimalik suurprojektis oma arvamust avaldada, nii et rohujuuretasandil planeerimine peaks toimima ka käesolevas ettevõtmises.

"Enne suurprojekti lähteülesande väljakuulutamist toimus meil suvel töötuba, kus osalesid ka kogukonnaaktivistid oma ettekannetega. Kuulasime nende arvamusi ja sealt tuli mitu head ideed. 50 hektari suuruse maa-ala planeerimine ja hiljem väljaehitamine on ju mitme aasta pikkune protsess, mille lõpulejõudmist prognoosime alles aastasse 2030. Üheks ideeks oli, et vahepealsel ajal võiks lasta linnaelanikel endil seda ruumi kujundada, anda kas või ajutiste lahenduste loomiseks teatav vabaduseaste, kuni ehitus edeneb. Kuidas see kaasamine täpselt toimub, oleneb sellest, kuidas finalistid ehitust ellu viivad, kuid kindlasti anname neile sisendi, et nad võiksid ka protsessi käigus uurida rohkem kohaliku elanikkonna huve."

Edasipääsejateks osutusid žürii otsusel Alver Arhitektid OÜ (Eesti), Arkkitehtitoimisto ALA Oy (Soome) , City Form Office ja KCAP Architects & Planners (Eesti ja Holland), KavaKava OÜ ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture (Eesti ja Suurbritannia), Terroir ApS ja Karres en Brands landschapsarchitecten b.v. (Taani ja Holland) ning Zaha Hadid Architects (Suurbritannia).

Žürii koosseisu kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja arhitektide liidu liige Ülar Mark.  

Vanasadama ala ideekonkursi teises etapis valitakse välja kuni kolm võistlustööd, mille autoritega paralleelselt ja detailsemalt edasi töötatakse. Protsessi lõppfaasis sõlmib sadam lepingu kõige tugevama võistlustöö tegijaga, kellega koostöös valmib 2017. aasta lõpuks suurprojekt, millesse on kaasatud parimaid ideed ja ettepanekud ka teistelt ideekonkursil ja võistlusel osalenud töödest.

Vanasadama suurprojekt aastaks 2030 peab hõlmama reisijavaldkonna arengut ja kohaliku elukeskkonna rajamise põhimõtteid, kaubandus- ja äritegevuseks sobilike funktsioonide sätestamist ning terviklikku nägemust antud piirkonna avalikust ruumist koos transpordi- ja liikumisvõimalustega.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.