Brüsseli peaarhitekt Kristiaan Borret: mereäärse piirkonna uusarendus peaks teenima linna tervikuna ({{commentsTotal}})

Admiraliteedi bassein
Admiraliteedi bassein Autor: Siim Lõvi /ERR

Tallinn püüab jätkuvalt mereäärt avada linnaelanikele ja -külastajatele, ent Vanasadama piirkonnas kerkivad uusehitised on kohalikke juba murelikuks teinud. Kuidas muuta linnaruum elanikesõbralikumaks ja millised on vastavad perspektiivid Tallinnas, kus parasjagu lükatakse käima mereäärse sadamapiirkonna arendusprojekte?

Tallinna külastas sel nädalal Brüsseli regiooni peaarhitekt Kristiaan Borret, kes tutvustas 25. jaanuaril Kultuurikatlas peetud loengul Brüsseli linnaehituse aktuaalseid teemasid ning leidis, et mereäärse linnaruumi kujundamisele peaks Tallinnas hetkel kriitiliselt tähelepanu pöörama.

"Paljudes Euroopa linnades on toimunud linnakeskkonna uuenemine, eriti 19.-20. sajandist pärinevates endistes tööstuslikes tühermaades. Suuremahuline tööstus on linnast välja kolinud ja need piirkonnad vajavad uusarendust. Paljudel sellistel juhtudel surume aga väiksemamahulise tööstuse ja tootliku majandamise linnast ka nüüd välja. Näiteks käsitööle rajanevad väiketootjad, remondi- ja parandustöökojad, muu väiketööstuse. Arvan, et peaksime olema endiste tööstus- või sadamapiirkondade arendamisel tähelepanelikud, et potentsiaalset tootekeskkonda mitte linnaperifeeriasse viia, see pole jätkusuutlik. Vajame selliseid kohti ja teenuseid ka linnakeskkonnas ja peaksime neid nüüd püüdma uusarendustesse enam kaasata, et elavdada väiketoodangut. See teeb ka linnakeskkonna elanikesõbralikumaks. On ju meeldiv elada, töötada ja oma igapäevatoimetusi teha samas piirkonnas," kommenteeris Borret.

Borret’ sõnul on mujal maailmas linnaruumi planeerimisel hakanud levima alt üles planeerimisviis, mille puhul kaasatakse planeerimisprotsessidesse rohkem ka kohalikke elanikke.

"Linnaplaneerimine on ka rohujuuretasandil oluline, näiteks Brüsselis ei otsusta nende küsimuste üle ainult avalik võim ja erasektor, vaid ka kohalik elanikkond."

Borret: mereäärne arendus muudab kogu Tallinna kuvandit

Ka geograafilise maastiku eripärade ühendamisest linnaruumiga on Borret’l Belgiast positiivne näide, mille varal tuleks tema sõnul ka Tallinna mereäärse piirkonna arendamisele oluliselt suuremat tähelepanu pöörata.

"Antwerpenis oli sarnane olukord, kui sooviti tuua linn tagasi jõe äärde. Linna ja jõe vahel paiknes tühermaa ja kasutuseta 19. sajandi tööstussadam, milles peitus suur arengupotentsiaal uueks avalikuks ruumiks, mis taastaks ühenduse jõe ja linna vahel. See oli linnale elukeskkonnana tohutult oluline ja lausa ajalooline moment. Arvan, et ka Tallinnas ei tohiks mereäärse piirkonna uusarendusse suhtuda kui mingisse kõrvalprojekti, vaid see muudab kogu Tallinna kuvandit ja peaks teenima linna tervikuna. Seetõttu peaks seda ka arutama kogu linna tasandil ning siinkohal peaks ka arhitektuurilise kvaliteedi ambitsioon olema kõrge. Tugev konkurss on sellele heaks aluspinnaks ning ühtlasi võimalus algatada avalik arutelu. Ka Tallinna puhul peaks sellesse kaasama kogu linna rahvastiku, mitte vaid sadamapiirkonna ümberkaudsed elanikud. Antwerpenis kaasame kodanikke juba enne konkurssi: nad saavad kaasa rääkida juba faasis, mil alles arutatakse, mida me arendatavast keskkonnast tahame. Kas rohkem avalikku ruumi või seda täis ehitada, milliseid hooneid me soovime, kas tornmaju, ridaelamuid, tihedalt või hõredamalt asustatud ala? Avalikul arutelul võiks olla kaks etappi: esiteks kogukonnapoolne küsimus, mida arhitektidelt suures pildis tahetakse ning seejärel, kas nende pakutud lahendused ka vastavad algselt esitatud soovidele."

Millise suuna võtavad mereäärse piirkonna arengud Tallinnas? Hetkel on käimas AS Tallinna Sadama poolt välja kuulutatud Vanasadama suurprojekti konkurss. Žürii on tänaseks valinud konkursi teises etapis osalemiseks välja kuus arhitektuuribürood, kelle ülesanne on esitada aprilli alguseks oma esmased nägemused mereäärse ala ja sadamapiirkonna tulevikust.

Žürii esimehe, Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul olid paljud taotlejad väga tugevad ning portfooliod tasavägised, mis tegi žürii töö väga raskeks ning valiku keeruliseks.

"Ideekonkursile laekus 30 tööd, neist enamus rahvusvahelised. Edasipääsenud ettevõtete portfoolios esitatu oli huvitav, varasemate tööde loetelu muljetavaldav ja väljatoodud lahendused inspireerivad. Žürii lähtus põhimõttest, et valikusse satuksid erinevates aspektides tugevusi ja kogemust omavad ettevõtted. Meie hindamise üheks kriteeriumiks olid sadamaala kogemused, aga väga suures osas ka linna ja avaliku ruumi planeerimine," selgitas Kalm.

Piirkond saab uue ilme 2030. aastaks

Kalmu sõnul on olnud ka Tallinna kohalikul elanikkonnal võimalik suurprojektis oma arvamust avaldada, nii et rohujuuretasandil planeerimine peaks toimima ka käesolevas ettevõtmises.

"Enne suurprojekti lähteülesande väljakuulutamist toimus meil suvel töötuba, kus osalesid ka kogukonnaaktivistid oma ettekannetega. Kuulasime nende arvamusi ja sealt tuli mitu head ideed. 50 hektari suuruse maa-ala planeerimine ja hiljem väljaehitamine on ju mitme aasta pikkune protsess, mille lõpulejõudmist prognoosime alles aastasse 2030. Üheks ideeks oli, et vahepealsel ajal võiks lasta linnaelanikel endil seda ruumi kujundada, anda kas või ajutiste lahenduste loomiseks teatav vabaduseaste, kuni ehitus edeneb. Kuidas see kaasamine täpselt toimub, oleneb sellest, kuidas finalistid ehitust ellu viivad, kuid kindlasti anname neile sisendi, et nad võiksid ka protsessi käigus uurida rohkem kohaliku elanikkonna huve."

Edasipääsejateks osutusid žürii otsusel Alver Arhitektid OÜ (Eesti), Arkkitehtitoimisto ALA Oy (Soome) , City Form Office ja KCAP Architects & Planners (Eesti ja Holland), KavaKava OÜ ja Alejandro Zaera-Polo & Maider Llaguno Architecture (Eesti ja Suurbritannia), Terroir ApS ja Karres en Brands landschapsarchitecten b.v. (Taani ja Holland) ning Zaha Hadid Architects (Suurbritannia).

Žürii koosseisu kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja arhitektide liidu liige Ülar Mark.  

Vanasadama ala ideekonkursi teises etapis valitakse välja kuni kolm võistlustööd, mille autoritega paralleelselt ja detailsemalt edasi töötatakse. Protsessi lõppfaasis sõlmib sadam lepingu kõige tugevama võistlustöö tegijaga, kellega koostöös valmib 2017. aasta lõpuks suurprojekt, millesse on kaasatud parimaid ideed ja ettepanekud ka teistelt ideekonkursil ja võistlusel osalenud töödest.

Vanasadama suurprojekt aastaks 2030 peab hõlmama reisijavaldkonna arengut ja kohaliku elukeskkonna rajamise põhimõtteid, kaubandus- ja äritegevuseks sobilike funktsioonide sätestamist ning terviklikku nägemust antud piirkonna avalikust ruumist koos transpordi- ja liikumisvõimalustega.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.