Autorid näitusest "Uurali kaja": sa sisened nagu reaalsesse muinasjuttu ({{commentsTotal}})

Möödunud nädalavahetusel pälvis Eesti parima püsinäituse Muuseumiroti auhinna ERM-i "Uurali kaja". "Ringvaates" olid kohal näituse arhitektid Jan Graps ja Ken Ruut, kes rääkisid täpsemalt kaheksa aastat kestnud tööst, mis selle näituse taga seisab.

Sisearhitekt Ken Ruut sõnas "Ringvaates", et näituse "Uurali kaja" juures oli oluline just koostöö teadlastega. "Stsenaarium, mis seal sees toimuma hakkab, oli nende sõnastatud ja meie vormistatud," ütles Ruut ja lisas, et mingi visioon tekkis algul, aga paberi peal töötasid nad selle täpsemalt välja. "Just enne naersime, et kui meie suutsime näituse läbi käia kaheksa minutiga, siis muuseumitöötaja sõnas, et kuna rääkida on nii palju, siis kaks ja pool tundi on miinimum, et jõuaks piisavalt ka juurde rääkida," selgitas Ruut nende projekteeritud näituse põhjalikkust.

Samuti tõdes Ruut, et kui minna praegu sinna tare ette ja maha istuda, siis need hääled, mida kuulda saab, on piisavalt pikad, et võib end täiesti ära unustada. "See saun ei olegi tol hetkel enam ehk ainult eksponaat."

"See on lõpmatu maailm," ütles "Uurali kaja" arhitekt Jan Graps ja nentis, et näituse loomine võttis kokku aega umbes kaheksa aastat. "Sa lähed sinna sisse ja isegi meis, kes me oleme kaheksa aastat seal sees olnud, tekitab see mingit aukartust," tõdes Graps ja lisas, et see ei allu enam neile, vaid see on omaette ökosüsteem. "Sa sisened reaalsesse muinasjuttu, mida me nimetasime ka argielu sügavuseks."

Graps tõi ka välja, et nende projekti oli sisse kirjutatud, et "Uurali kaja" peab vastu pidama vähemalt kakskümmend aastat. "Me loodame, et vähemalt need tehnoloogilised lahendused peavad selle aja vastu," nentis ta ja kinnitas, et kõige keerulisemat aspekti on raske välja tuua. "See näitus tervikuna oli kõige massiivsem ja mitmetahulisem töö, mida me oleme teinud, ja siin tuli mängu isegi teatud mõttes lavastajakogemus."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: