"Eesti lugude" ankeet. Kristina Norman: tunnen ennast loomeinimesena üsna püsimatuna ({{commentsTotal}})

Kristina Norman
Kristina Norman Autor/allikas: Erakogu

1. veebruaril jõudis ETV ekraanile selle hooaja esimene "Eesti lugude" film - jätkame kultuuriportaalis selgi aastal ankeetidega, mis tutvustavad filmitegijaid, kes lühidokkide sarjas kaasa löövad. Esimesena on vaatluse all Kristina Norman ja tema film "Pagulasega elutoas".

Mis on teie filmi põhiline idee?

Film "Pagulasega elutoas" keskendub Vao pagulaskeskuse juhataja Jana Selesneva igapäevatoimetustele. Jana on korraga kahes rollis – põgenike vastuvõtja ja samas külaline nende ajutises kodus. Film näitab, kuidas pagulaskeskuse argipäev oma rõõmude, murede ja kultuuriliste ebakõladega hägustab piire Jana ametniku kohustustest ja solidaarsusest ligimesega kantud südamlike tegude vahel.

Miks valisite just sellise teema?

Tegutsen nii kunstniku kui dokumentalistina. “Pagulasega elutoas” on minu loomingus kolmas projekt pagulasteemal. Neist esimese tegin 2012. aastal Soomes kunstiresidentuuris olles. Huvitusin toona Soome kodusõja mälust ja käsitlesin seda teemat poliitilise vangistuse nähtuse kaudu. Projektis ühendasin soomlaste 90 aasta tagused kogemused tänapäeval Soomes asüüli saanud eri maade konfliktikolletest pääsenud poliitvangide lugudega.

2013. aastal valminud videos “Ühisel pinnal” sidusin eestlaste pagulaspõlve kogemused 1944. aasta Rootsis asüülitaotlejate kogemustega tänapäeva Eestis. 2013. aastal asus pagulaskeskus veel Illuka valla metsades, tsiviliseeritud elust äralõigatud paigas. Seda projekti tehes huvitas mind kõige enam külalislahkuse teema.

“Pagulasega elutoas” jätkab vastuvõtu teema käsitlemist uutes oludes. Keskus sai uue juhataja ja kolis ühte tavalisse Eestimaa külla, inimeste sekka. See, et pagulasteema korraga ühiskonnas nii aktuaalseks muutus, andis filmitegemisele muidugi hoogu juurde.

Usun, et iga Eesti inimene saab samastuda minu filmi peategelase Janaga, kes leiab ühise keele ükskõik millisest kultuurist pärit inimesega ja kellel jagub südamesoojust ning head nõu igaühele, kes seda vajab.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

"Eesti lugude" raames on valminud väga palju filme. Kõiki ma pole küll näinud, kuid paljud neist on minu meelest väga toredad ja õnnestunud filmid. Minu esimene teadlik kokkupuude "Eesti lugudega" oli siis, kui tulin kunstnikuna produtsent Erik Norkroosi juurde oma esimest filmi tegema (see oli “Monoliit” ja seda saab nüüd vaadata KUMU püsinäitusel). Aasta oli 2006 ja siis tegid Eriku stuudios Rühm Pluss Null oma esimesi "Eesti Lugusid" Jaan Tootsen (“Hea uus ilm”) ja Jaanis Valk (“Apteeker”). Ma usun, et mõlemat filmi on ka täna huvitav vaadata ja nendes käsitletud teemad on ka praegu aktuaalsed.

Kuigi tänaseks on minu filmograafias juba kaks täispikka dokumentaalfilmi, on “Pagulasega elutoas” minu esimene "Eesti lugu".

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas? Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Ma usun, et "Eesti lood" üldises mõttes on väga hea platvorm, mis meelitab dokumentalistikas kätt proovima ka neid, kes oma igapäevast leiba muudes valdkondades teenivad. Olen näiteks kunstitudengeid julgustanud oma ideedega konkursist osa võtma ja oma esimest dokfilmi "Eesti lugude" raames tegema. Isiklikult otsustasin seda konkreetset lugu selle sarja raames tegema, sest tundsin, et pooletunnine mõõt sobib portreeloo raamistuseks hästi.

Mulle meeldib ka mõelda, et "Eesti lood" on teleformaat ja “Pagulasega elutoas” võib televisiooni vahendusel tõesti iga inimese elutuppa jõuda.

Milline on teie arvates Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Eesti dokumentalistika üldist seisu on mul raske kommenteerida. Aga minu sisetunne ütleb, et meil jõuab kino- ja teleekraanidele võrdlemisi vähe Eesti ühiskonna valupunktidega tegelevaid filme.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Naljaga pooleks võiks vastata, et ehk aitaks juba sellest, kui "Eesti lood" oleksid eetris veidi varasemal kellaajal. Õhtul kell 11 lähevad paljud inimesed juba voodisse raamatuid lugema. Kuigi positiivne on see, et "Eesti lugusid" saab internetis järelvaadata.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Tunnen ennast loomeinimesena üsna püsimatuna. Pidevalt tegelen mind huvitavatele teemadele uute vaatenurkade ja kunstiliste lahenduste otsimisega. Sellepärast on mul keeruline ka mõnda konkreetset eeskuju välja tuua. Võib-olla viimasel ajal raputasid mind enim Joshua Oppenheimeri dokumentaalfilmid. Filmiklassikast avastan enda jaoks hetkel Chris Markeri teoseid.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Üldiselt olen ma Meelis Muhu filmide suur fänn. Minu üks lemmik on tema “Meeleavaldaja” (2003), ja muidugi “Aljosha” (2007) - film, mille tegemise ajal me tuttavaks saime ja leivad ühte kappi panime.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".
Arvustus. Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.