Arvustus. Sandra Jõgeva dokidebüüt. Ja dokkide ärakeelamistest ({{commentsTotal}})

Sandra Jõgeva
Sandra Jõgeva "Armastus..." Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film

"Armastus..."

Režissöör Sandra Jõgeva, operaator Igor Ruus

esilinastus 25. jaanuaril

Sandra dokitegemisest kuulsin mõni aasta tagasi, kui läksin koos operaator Siiriga tegema oma dokki, kus erinevad kirjanikud pidid koos voodis olema. Filmisime kõigepealt Sandra vanemate juures ja Sandra isa kinkis veel pooliku pakiveini kaasa, kuigi ega nad isegi üleliia uhkelt ela. Sandra juures pugesime aega viitmata voodisse ja püüdsime juttu ajada (pole kaamera ees lihtne, olin lootnud, et intiimne olukord murrab barjääri, aga tutkit).

Siiri jaoks oli kogu asi liiga radikaalne. Ületas eetilisi piire. (Ja hiljem ütles Sandra, et episoodi, kus me oleme voodis kahekesi, mõlemad korsettides ja sukkades, ei tohi ikka filmi panna.) Aga ma kuulsin Sandra lugusid Veronikast ja Fredist, keda filmis Sandra koos Igor Ruusiga, nende lõputust armuloost, mis vaheldus nii füüsiliste kui verbaalsete võitlustega. Joomistest, narkotsist ja armukolmnurga kolmandast nurgast Raivost. Mõtlesin vaikselt, et ekstreemne seis ei pea vastu nii kaua, et operaator Igor Ruus ja Sandra filmi kätte saaksid. Eksisin. Sandra teadis paremini. Läks kolm aastat, nüüd on film valmis ja Veronika Fredi pussitamise eest vangis ja Fred viib talle süüa. Täielik Dostojevski.

Äkki Sandra suutis lausa edasi lükata mõne suurjoomingu, uue pussitamise ja Veronika vangimineku, et film ikka tuleks. Ma ei välista. (Ja õelalt torgates, ehk oli tal vahel vaja eskaleerida ka konflikti. Elu modelleerimine tundub olevat Sandra rida varasemast, näiteks domina päevilt. Domina mängimine oli samuti kunstiprojekti osa.)

Ja veel, nüüd nõudvat üks filmikangelastest, et filmi ei näidataks. Kuigi on hilja ja film avas juba Tallinna Docpointi.

Hakkan ootama entsüklopeedilist teost, kus on sees dokid, mis on valmis tehtud, aga mida ei saa kangelaste keelamise tõttu näidata. Neid ikka on. Ja vist kogu maailmas.

Esimese hooga meenub Talviku "Baruto" ja Manfred Vainokivi film Evald Okasest. Neid ei keeland ära küll peakangelased ise. Manfredi Baskini-film läks läbi üle noatera ja nüüd teeb Manfred enamasti võttesse minnes filmitavaga lepingu, mis ei lubaks hiljem taganeda. Aga kuidas sa sellist lepingut teed, kui tahad usalduslikku suhet luua. Hiljuti just filmisime, kuidas ma lebotan alasti poroloonil nagu Lapini Veenuse taaskehastus (Lapini autoportree omakorda tsiteerib Manet’ Olympiat ja oli kunsiklassikana hiljuti väljas Taanis. Nüüd ei jää ma paksuselt ega habemelt Lapinile alla.)

Ja kui Manfred asju kokku pakkis, ütles ta: "Ja pärast ütled sa, et filmi ei tohi näidata..."

Paradoksaalselt tundub mulle, et nõukaajal ei keelatudki palju valmisdokke ära. Neid nüsiti varem igast otsast, aga kui lõpus ära keelata, saavad bossid ka mööda pead, et miks nii kaugele lubati minna ja raha raisati. Siis juba tuleks aidata ära kaitsta, ja oma nahka turule toomata film välja rääkida.

AGA Sandra filmist?

Kardan rääkida. Film pole eriti sõnadesse pandav, sest kaadris on koloriitsed tüübid, keda ei anna edasi ühegi epiteediga. Ja friikide paraad (heas mõttes) filmi kannabki. Aga pika võtteperioodi jooksul on mitmekesist materjali kokku saanud palju. Magusamad kommid kasutatakse ära, napib selgrootsu, lugu ja sõnumit.

Mulle nii muidugi meeldibki. Et elule ei keevitata lugu juurde. Sedaviisi võiks öeda, et Sandra on olnud delikaatne. Ja ma ei tea, kas olen nõus, et dokitegija peab julm olema, muidu ei tule midagi.

Aga enne veel, kui filmi nägin, saatis Sandra oma raamatu "Avalikud ja salajased märkmed", mis kirjeldab võtteperioodi ja mida ta siis arusaadavalt avaldada ei tahtnud, aga nüüd loodetavasti avaldab. Raamat on hea. (Retsenseerisin kunagi Sirbis, kus oli lugu avaldamata tekstidest.) Minu meelest parem kui film, mis paiskab rasked asjad otse näkku. Raamatut lugedes jääb aega järele mõelda. Ja kummalisel kombel tundub raamat mulle kunstiliselt mahukam, tähendusrikkam. Sest kirjutades on Sandra pidanud distantseeruma olukorrast ja tüüpidest rohkem (kuigi kirjutab väga otse). Selle tingib protsess. Kirjutades mõtled järele, mis on omakorda lõks. Kes kirjutades üle mõtleb, hävib samuti. Lähed vasakule, kaotad hobuse jne.

Aga saan aru, et Sandra liigub edasi just filmikunsti lainetel ja minu soov, et ta jätkaks kirjandusega, ei maksa tuhkagi.

Veronika istus esika ajal naistevanglas ja pole filmi näinudki.

Nüüd on dilemma. Ta ei taha, et filmi näidataks, aga vaadata oleks tal võimalik just siis, kui film jookseks ETV-s. Või ehk DVD-mängijalt ja DVD-lt, kui keegi need talle viib.

Sandra Jõgeva kommentaar: "Lepingud on kõigi peategelaste ja enamuse kõrvaltegelastega tehtud. Mis ütlevad, et neil pole materjali kasutamisele pretensioone."

Eesti kohtupraktikast näide: Varesesaare venelastest üks tegelane tahtis Keedust kohtusse kaevata, kuna tema inimväärikust olevat filmis sellisena näitamisega alandatud. Lisaks olevat Keedus väitnud, et filmib teda omaks tarbeks. Lepingut ei olnud. Kohus tagastas kaebuse, kuna Keedus kommenteeris, et tema pole amatöör, kes omaks tarbeks filmib. Ikka filmi jaoks.

Guugeldasin muide dokkide ärakeelamise teemat hiljuti. Mis sain teada? Et ega dokitegelased naljalt tegijaid kohtusse kaevata saa, küllap lähtutakse nagu Keeduse puhul: lubasid filmida, oled sisuliselt lepingule alla kirjutanud -- seda ütles Keedus ka otse. Küll on ühe hiljutise doki andnud kohtusse selles episoodiliselt esinenud advokaadid, kellele tundus, et neid on tendentslikult filmi sisse monteeritud. Lisaks kaebasid ühed dokumentalistid kohtusse ühe muusiku, kes andis lubaduse nende filmis osaleda, aga loobus siis. Väideti, et produtsendid arvestasid sellega ning tegid juba omalt poolt kulutusi.

Lisaks olen ammu mõelnud, et on tehtud tohutult mängufilme tuntud inimeste elulugude põhjal, kus teised tuntud ja mõjuvõimsad inimesed on tihti negatiivsete kõrvaltegelaste rollis. Kas need on suuri filmistuudioid kohtusse kaevanud? Sama vähe, kui autorid on meediaväljaandeid negatiivsete arvustuste eest kohtusse andnud. 

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Leonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokoguLeonhard Lapin ajakiri „Noorus” suvepäevadel 1969. Eesti Kunstimuuseumi fotokogu
Lapini mets tuleb tagasi

Neljapäeval, 24. augustil avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Leonhard Lapini isikunäitus „Eesti mets”, millega kunstnik alustab oma 70. sünnipäeva tähistamist.

Tommi KinnunenTommi Kinnunen
Lugege katkendit. Tommi Kinnunen, "Peraküla"

Varrakult ilmus uus teos Soome kirjanikult Tommi Kinnunenilt, keda eesti lugeja teab "Nelja tee risti" autorina. Pakume pisikese stiilinäite värskest eestindusest.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.