Selgusid uue tõlkeauhinna nominendid ({{commentsTotal}})

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tänavu esmakordselt välja antava mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominendid on Marek Laane, Mirjam Lepikult, Margus Ott, Triinu Pakk, Heete Sahkai ja Kai Tafenau. Laureaat selgub 14. märtsil.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul parimale eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette raamatuna ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge dokumentaalne, esseistlik, filosoofiline või teaduslik väärtus.

Auhinna suurus on 5000 eurot ja see antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil koos teiste kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadega.

"Õnneks jagub Eestis väärt tõlkekirjandust, aga samas mitte ülemäära palju, mistõttu tuleb selle üllitamist ikka tunnustada – tegu ei ole lihtsa töö ega tasuva ettevõtmisega, vaid suuresti tõlkijate ja kirjastajate tänuväärse missiooniga harida eestikeelset lugejat ning tuua temani emakeeles loetavana maailma mastaabis olulist mõttekirjandust," ütles Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlkepreemia žürii esimees Märt Väljataga.

Väljataga sõnul ilmub aastas auhinnale esitamiseks kaalumist väärivaid teoseid vormiliselt ehk sadakond, kuid oluliseks peetakse selle juures ka tõlkija varasemaid saavutusi, tema kogemust ja taset ning mõistagi teose enese kaalukust ja tõlke kvaliteeti.

Auhinna nominentidega saab kohtuda täna, 3. veebruaril kell 18 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis algaval vestlusõhtul, mida juhivad žürii liikmed Märt Väljataga ja Anne Lange. Vestlusõhtust teeb ülekande ERR-i kultuuriportaal.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominendid 2017:

Marek Laane: Lindsey Hughes "Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917" (Äripäev)

Mirjam Lepikult: Marc Jimenez "Mis on esteetika?" (TLÜ Kirjastus)

Margus Ott: Baruch Spinoza "Eetika" (Ilmamaa)

Triinu Pakk: Edward Gibbon "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse
ajalugu" I–II (EKSA)

Heete Sahkai: Giuliano Procacci "Itaallaste ajalugu" I–II (TLÜ Kirjastus)

Kai Tafenau: Martin Opitz "Raamat saksa luulekunstist" (TLÜ Kirjastus)

 

Žürii esimees: Märt Väljataga

Liikmed: Tõnu Tannberg, Anne Lange

Toimetaja: Madis Järvekülg



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.