Selgusid kirjanduse aastaauhindade nominendid ({{commentsTotal}})

Maimu Berg
Maimu Berg Autor: Postimees/Scanpix

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriid kuulutasid välja aastaauhindade nominendid 2016. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:


PROOSA

  • Mait Vaik „Meeleparanduseta
  • Maarja Kangro „Klaaslaps“
  • Meelis Friedenthal „Inglite keel“
  • Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
  • Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
  • Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“

 

LUULE

  • Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
  • Silvia Urgas „Siht/koht“
  • Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
  • Kaur Riismaa „Soekülm“
  • Elo Viiding „Teadvuselooja“
  • Vladislav Koržets „Laulud või nii“

 

ESSEISTIKA

  • Hasso Krull „Mõistatuse sild“
  • Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
  • Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
  • Leo Luks  „40 kiri“
  • Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“
  • Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“

 

 VABAAUHIND

  • Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“
  • Lauri Sommer „Lugusid lõunast“
  • Tõnis Tootsen „Esimene päev“
  • HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
  • Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
  • I. V. „Aedniku päevik“

 

NÄITEKIRJANDUS

  • Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“
  • Tõnu Õnnepalu „Mäed“
  • Paul-Eerik Rummo  „Taevast sajab kõikseaeg kive“
  • Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“
  • Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“

 

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE  

  • Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)
  • Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)
  • Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)
  • Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)
  • Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)
  • Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)

 

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE  

  • Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde
  • Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde
  • Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde
  • Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keelde
  • Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde
  • Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde

 

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis  auhinnale kandideerima järgmised teosed: 

  • Marek Laane - Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)
  • Mirjam Lepikult - Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)
  • Margus Ott -  Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)
  • Triinu Pakk -  Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)
  • Heete Sahkai -  Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)
  • Kai Tafenau -  Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

 

  • Kätlin Kaldmaa - "Halb tüdruk on jumala hea olla"
  • Triinu Laan - "Vana katkine kass. Vana katskinõ kass"
  • Kadri Lepp -  "Poiss, kes tahtis põgeneda"
  • Aino Pervik  - "Hädaoru kuningas"
  • Priit Põhjala -  "Mu vanaisa on murdvaras!"
  • Reeli Reinaus -  "Kuidas mu isa endale uue naise sai"

 

VENEKEELSE AUTORI  KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori  kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

 

  • Aurika Meimre - «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий»
  • Andrei Ivanov -  «Аргонавт»
  • Leonid Mihhailov -  «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“
  • Nikolai Ivanov -  «Детство, которого не было»
  • Galina Balašova -  pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
  • Ljudmilla Kazarjan - pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

 

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo,  valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

 

  • Tanar Kirs -  Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
  • Hasso Krull -  Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi)
  • Indrek Ojam, Jaak Tomberg -  Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
  • Aare Pilv -  Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul (Looming 2016, nr 2)
  • Kristiina Ross -  Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja Kirjandus 2016, nr 8-9)
  • Riho Saard -  Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming 2016, nr 6).

 



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.