Selgusid kirjanduse aastaauhindade nominendid ({{commentsTotal}})

Maimu Berg
Maimu Berg Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žüriid kuulutasid välja aastaauhindade nominendid 2016. Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:


PROOSA

  • Mait Vaik „Meeleparanduseta
  • Maarja Kangro „Klaaslaps“
  • Meelis Friedenthal „Inglite keel“
  • Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
  • Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
  • Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“

 

LUULE

  • Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
  • Silvia Urgas „Siht/koht“
  • Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
  • Kaur Riismaa „Soekülm“
  • Elo Viiding „Teadvuselooja“
  • Vladislav Koržets „Laulud või nii“

 

ESSEISTIKA

  • Hasso Krull „Mõistatuse sild“
  • Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
  • Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
  • Leo Luks  „40 kiri“
  • Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“
  • Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“

 

 VABAAUHIND

  • Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“
  • Lauri Sommer „Lugusid lõunast“
  • Tõnis Tootsen „Esimene päev“
  • HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
  • Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
  • I. V. „Aedniku päevik“

 

NÄITEKIRJANDUS

  • Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“
  • Tõnu Õnnepalu „Mäed“
  • Paul-Eerik Rummo  „Taevast sajab kõikseaeg kive“
  • Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“
  • Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“

 

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE  

  • Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)
  • Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)
  • Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)
  • Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)
  • Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)
  • Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)

 

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE  

  • Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde
  • Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde
  • Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde
  • Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keelde
  • Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde
  • Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde

 

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis  auhinnale kandideerima järgmised teosed: 

  • Marek Laane - Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)
  • Mirjam Lepikult - Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)
  • Margus Ott -  Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)
  • Triinu Pakk -  Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)
  • Heete Sahkai -  Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)
  • Kai Tafenau -  Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

 

  • Kätlin Kaldmaa - "Halb tüdruk on jumala hea olla"
  • Triinu Laan - "Vana katkine kass. Vana katskinõ kass"
  • Kadri Lepp -  "Poiss, kes tahtis põgeneda"
  • Aino Pervik  - "Hädaoru kuningas"
  • Priit Põhjala -  "Mu vanaisa on murdvaras!"
  • Reeli Reinaus -  "Kuidas mu isa endale uue naise sai"

 

VENEKEELSE AUTORI  KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori  kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

 

  • Aurika Meimre - «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий»
  • Andrei Ivanov -  «Аргонавт»
  • Leonid Mihhailov -  «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“
  • Nikolai Ivanov -  «Детство, которого не было»
  • Galina Balašova -  pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
  • Ljudmilla Kazarjan - pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

 

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo,  valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

 

  • Tanar Kirs -  Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
  • Hasso Krull -  Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi)
  • Indrek Ojam, Jaak Tomberg -  Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
  • Aare Pilv -  Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul (Looming 2016, nr 2)
  • Kristiina Ross -  Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja Kirjandus 2016, nr 8-9)
  • Riho Saard -  Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming 2016, nr 6).

 



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk