Jaan Tooming: inimese elu vaev ja rõõmud ({{commentsTotal}})

Jaan Tooming
Jaan Tooming Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Mis on vanadus? Enamasti haigused ja nõtrus. Mälestused noorusest, hirm surma ees. Me kadestame suurte pensionitega vanureid, kes saavad lubada endale delikatesse ja välisreise, kes püüavad olla veel noored. Kuid mälu pole enam nii hea kui varem, töörügamine on võtnud aja ning polnud mahti ennast harida.

On jäänud tühjus, mida nüüd püütakse täita kondamisega mööda maailma, uitamisega mööda muuseume ja restorane. Ja ikkagi on see põgenemine üksinduse eest, surma eest. Kuid paratamatult oleme lõpuks hauas või krematooriumis ning pole kellelgi kindlust, kas midagi ootab veel pärast surma.

Kas on olnud mingi tähendus meie elul? Kas on olnud siht, ülesanne? Enamasti töötame, sest PEAB elama, toitma ennast ja perekonda. Kas aga PEAB? Kord olime kütid ja korilased, ei olnud kella järgi tööl käimist, kuid ikkagi pidime tapma, et kõhtu täita. Põllumajandusega hakkasime talumeesteks. Kündsime, külvasime, kogusime saaki. Pered olid tihti suured ja mees oli perekonnapea. Mõnes kultuuris on naine alam olend. Soomeugrilastel on naine ja mees võrdsed olnud, aga nüüdsel ajal on kõige koledamad vägivallajuhtumid ikka perekonnas.

Põhjarahvastel on kalduvus ennast surnuks juua. Meie oleme veel vastu pidanud ning säilime, kuigi ei viitsi sünnitada ja kaebleme, et iivet pole. Kutsume talente koju, aga kui palju on neid, kel oleks millegi peale annet? Ikkagi on n-ö tavaline inimene töörügaja ning keegi ei küsi, kas ka talenti on, peaasi, et töötab ja täidab tööandja käsku. Ja mida odavamalt ta ennast müüb, seda parem.

Paarkümmend aastat tagasi lauldi kiidulaulu taludele, loodeti, et maa hakkab õitsema ja talud koos sellega. Nüüd on kriis, maaelu kiratseb ja tahetakse ikkagi kergema elu peale, kus rohkem makstakse ja enam vaba aega. Jah, talus on piiramatu tööaeg ja loomad panevad inimese vangi, nad nõuavad hooldamist. Hooldamist aasta läbi. Aga kas poeleti taga müüja olla on parem: hommikust õhtuni rutiinne töö, palk väike. Kui kõik oleksid meil ülikooliharidusega, oleksid haritlased, kui kõike rutiinset teeksid robotid, ehk siis oleks enamus rahul. Kuid kas kõik üldse oleksid võimelised lõpetama ülikooli? Vaimse taseme erinevused on suured ja ei puudu meil ka alaarenenud, rääkimata üha rohkem psüühiliste häirete all kannatavatest inimestest.

Iga uus valitsus lubab paremat elu, ikka arengut, majanduskasvu ja rahva heaolu. Aga maailmas hädad kasvavad. Ja kui meie provintsis veel pole nälga ega sõda, siis võime ainult saatust tänada. Ei tea keegi praeguses maailmas, mis saab kümne aasta pärast, rääkimata sajast. Kõik muutub aina kiiremini. Tehnoloogia muutub, rahvaarv maailmas aina kasvab, ennustatakse kollapsit. Meil ei jää muud üle kui oodata, oodata, et me ei hukku, teha selleks kõik, mis meie võimuses. Aga kas on midagi üldse meie võimuses? Ikkagi murravad sisse igapäevamured, rutiinne elu tapab, kuid elama peab. Aga kas peab? Kui tuleb surmahaigus, siis kadestame Hollandit, kus on lubatud eutanaasia. Aga äkki on inimkonnal juba ammu surmahaigus? Ja päästaks ainult enesetapp... Aga ka surmahaige tihti loodab, et juhtuks ime...

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: