Peter Belyi paneb kunstiteosed Voronja galeriis kasvama ({{commentsTotal}})

Peter Belyi Autor: Pressimaterjalid

Voronja galerii neljandat suvehooaega kureerib Peterburi kunstnik ja kuraator Peter Belyi (Пётр Белый), kes kaasab näitusele kunstnikke, kes töötavad orgaanilise ja anorgaanilise maailma vaheliste seoste loomisega ning kasutavad kunsti loomiseks loodust või loodusest pärinevaid protsesse.

"Tänapäeval püüab kunst väljuda traditsioonilistest ruumidest, purustades institutsionaalseid raame, et ühelt poolt tagada loojale vajalik vabadus, teisalt liikuda publikule lähemale ning olla rohkem avatud," põhjendas Peter Belyi oma otsust kureerida kaasaegse kunsti näitust suurlinnamelust eemal asuvas Voronja galeriis.

Belyi tõdes, et öeldes lahti muuseumi steriilsest mugavustsoonist, muutub tavaliselt ka kunsti vorm. "Ebastabiilsetes tingimustes saab olulisemaks protsess, mitte lõpptulemus," selgitas Belyi oma valikut luua Voronja galeriis näitus orgaanilisest kunstist.

Kunstnikud, kes on kaasatud neljanda suvehooaja näituse loomisele, satuvad justkui ristmikule – ühelt poolt tuleb neil silmitsi seista vahel lausa paanilist hirmu tekitava loodusega ja teiselt poolt tuleb neil orgaanilist maailma taltsutada, et taimed, putukad, kivid ja kristallid võtaksid kunstis vormi, mis taasloovad harmoonilise sideme inimese ja looduse vahel.

"Me oleme alati olnud avatud kuraatorite poolt pakutavatele teemavalikutele ning tagantjärele mõeldes on kõik senised teemad aidanud meil endil koos Voronja galeriiga muutuda, areneda ja kasvada," avasid galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin omalt poolt suvenäituste tagamaid. "Sel suvel saab kasvamine aga hoopis uue tähenduse. Galeriis pannakse sõna otseses mõttes kunstiteosed kasvama ning näitus võib suve jooksul kardinaalselt muutuda, mis on ilmselt heaks uudiseks neile, kes on harjunud meid suve jooksul mitmel korral külastama. Nüüd annavad selleks põhjuse ka kasvavad ja ajas muutuvad kunstiteosed," lisasid galeristid, oodates põnevusega neljanda suve saabumist.

Voronja galerii neljanda suve näitus, tööpealkirjaga "Avatud piirid" ("Открытые границы"), avatakse 18. juunil 2017 ning seda on võimalik näha kuni 17. septembrini.

Peter Belyi on kunstnikuna tegutsenud aktiivselt alates 2003. aastast. Ta on osalenud rohkem kui 60 ühis- ja personaalnäitusel nii Peterburis kui ka Moskvas, Milanos, Veneetsias, New Yorgis, Washingtonis, Miamis, Bolognas, Nantes`is, Londonis ja Jeruusalemmas. Belyi teosed kuuluvad mitmetesse rahvusvaheliste muuseumite kogudesse. 2009. aastal avas Belyi Peterburis galerii Luda, kus ta on kureerinud nii vene kunstnike näituseid kui ka mitmeid rahvusvahelisi projekte. Belyi kunstniku- ja kuraatoritööd on auhinnatud mitmete oluliste preemiatega. 2014. aastal pälvis ta kuraatoritöö eest Moskvas tegutseva riikliku kaasaegse kunsti keskuse innovatsioonipreemia.

Voronja galerii neljanda suvehooaja näitus on esimene Peter Belyi kuraatoritöö väljaspool Venemaa piire.

Toimetaja: Rutt Ernits



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.