Peter Belyi paneb kunstiteosed Voronja galeriis kasvama ({{commentsTotal}})

Peter Belyi
Peter Belyi Autor/allikas: Pressimaterjalid

Voronja galerii neljandat suvehooaega kureerib Peterburi kunstnik ja kuraator Peter Belyi (Пётр Белый), kes kaasab näitusele kunstnikke, kes töötavad orgaanilise ja anorgaanilise maailma vaheliste seoste loomisega ning kasutavad kunsti loomiseks loodust või loodusest pärinevaid protsesse.

"Tänapäeval püüab kunst väljuda traditsioonilistest ruumidest, purustades institutsionaalseid raame, et ühelt poolt tagada loojale vajalik vabadus, teisalt liikuda publikule lähemale ning olla rohkem avatud," põhjendas Peter Belyi oma otsust kureerida kaasaegse kunsti näitust suurlinnamelust eemal asuvas Voronja galeriis.

Belyi tõdes, et öeldes lahti muuseumi steriilsest mugavustsoonist, muutub tavaliselt ka kunsti vorm. "Ebastabiilsetes tingimustes saab olulisemaks protsess, mitte lõpptulemus," selgitas Belyi oma valikut luua Voronja galeriis näitus orgaanilisest kunstist.

Kunstnikud, kes on kaasatud neljanda suvehooaja näituse loomisele, satuvad justkui ristmikule – ühelt poolt tuleb neil silmitsi seista vahel lausa paanilist hirmu tekitava loodusega ja teiselt poolt tuleb neil orgaanilist maailma taltsutada, et taimed, putukad, kivid ja kristallid võtaksid kunstis vormi, mis taasloovad harmoonilise sideme inimese ja looduse vahel.

"Me oleme alati olnud avatud kuraatorite poolt pakutavatele teemavalikutele ning tagantjärele mõeldes on kõik senised teemad aidanud meil endil koos Voronja galeriiga muutuda, areneda ja kasvada," avasid galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin omalt poolt suvenäituste tagamaid. "Sel suvel saab kasvamine aga hoopis uue tähenduse. Galeriis pannakse sõna otseses mõttes kunstiteosed kasvama ning näitus võib suve jooksul kardinaalselt muutuda, mis on ilmselt heaks uudiseks neile, kes on harjunud meid suve jooksul mitmel korral külastama. Nüüd annavad selleks põhjuse ka kasvavad ja ajas muutuvad kunstiteosed," lisasid galeristid, oodates põnevusega neljanda suve saabumist.

Voronja galerii neljanda suve näitus, tööpealkirjaga "Avatud piirid" ("Открытые границы"), avatakse 18. juunil 2017 ning seda on võimalik näha kuni 17. septembrini.

Peter Belyi on kunstnikuna tegutsenud aktiivselt alates 2003. aastast. Ta on osalenud rohkem kui 60 ühis- ja personaalnäitusel nii Peterburis kui ka Moskvas, Milanos, Veneetsias, New Yorgis, Washingtonis, Miamis, Bolognas, Nantes`is, Londonis ja Jeruusalemmas. Belyi teosed kuuluvad mitmetesse rahvusvaheliste muuseumite kogudesse. 2009. aastal avas Belyi Peterburis galerii Luda, kus ta on kureerinud nii vene kunstnike näituseid kui ka mitmeid rahvusvahelisi projekte. Belyi kunstniku- ja kuraatoritööd on auhinnatud mitmete oluliste preemiatega. 2014. aastal pälvis ta kuraatoritöö eest Moskvas tegutseva riikliku kaasaegse kunsti keskuse innovatsioonipreemia.

Voronja galerii neljanda suvehooaja näitus on esimene Peter Belyi kuraatoritöö väljaspool Venemaa piire.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: