Repliik. Kohus aitab selgitada, mis on kirjandus, arutelu peab olema avalik ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Kenderi protsess jätkub suletuna. Esmaspäeval kell 10 alanud istung kuulutati kinniseks. Kohus põhjendas seda sellega, et kirjanik Kaur Kenderi kaitsja Paul Keres esitas kohtule täiendavaid taotlusi. Kender avaldas meediale lootust, et peagi muutub protsess avalikuks. Oleks põhjust.

Alates 30. jaanuarist avaldas ERRi kultuuriportaal Nihilist.FM-is ilmunud Kenderi protsessi tunnistuste protokolle. Tunnistajapingis olid Rein Raud, Jaak Allik, Kajar Pruul, Jaanus Adamson, Janek Kraavi jt tuntud ja tunnustatud kultuuriteoreetikud ja kirjandusspetsialistid, et vastata kohtu ja süüdistaja küsimustele, mis on kirjandus, mis on transgressiivne kirjandus ja kas "Untitled 12" on üldse kirjandus.

Ütluste käigus kujunes dialoogivormis õiguskaitseorganitega välja kultuuriliselt ja juriidiliselt põnev diskussioon reaalsuse ja kunsti piiride üle, mis pretsedendi kaudu aitab avalikustamise korral kaasa juuravaldkonnal orienteeruda kultuurimaastikul ning loojatel arvestada võimaliku kriminaliseerimisega, üldsus õpib arutelu käigus kompama kultuuri piire ning paremini mõistma Eesti Vabariigis toimuvaid protsesse ja jõujooni. Ühtteist on avalikkusel õppida ka sõnavabaduse kohta nii antud kirjandusteosega seonduvalt kui seda puudutavate materjalide avalikustamise või mitteavalikustamise kontekstis.

Kenderi protsessi protokolllid on kultuuriliselt väärtuslikud tekstid. Eesti juhtivad humanitaarid võtavad seal lahti ja selgitavad kohtule kirjanduse põhimõisteid. Materjalid on samas üldharivad ja teevad ka lugejaile selgemaks, mis ikkagi on kirjandus, ja mis ei ole kirjandus. Kohtust eraldi oleks need käsitletavad loengutena.

Kahjuks on protsess suletud. Õnneks avaldas kohtuprotokollid Nihilist.FM. Paljud tunnistajad on oma ütlustega materjale jaganud sotsiaalmeedias, kus on omakorda puhkenud diskussioon kunstilise lubatavuse piiride ning pornograafia ja kirjanduse vahekorra üle.

Teema on laiem kui Kenderi juhtum. Nüüd on küsimus, et kui protsess on suletud, aga materjalid sellest ometi liiguvad, kas avalik huvi põhjendab tunnistuste avaldamise avalik-õiguslikus meedias. On see seadusevastane?

Arutasime seda asja siin rahvusringhäälingus. Võtsime protsessi protokollid vahepeal maha. Aga panin nüüd avaldamislinnukesed külge tagasi.

Sisuline põhjus: tekstid ei paljasta salajasi andmeid ega sisalda muud varjamist põhjustavat. Lugupeetud intellektuaalid arutlevad kohtus kirjanduslike piiride ja muude kultuuriliste küsimuste üle. See on kultuuriliselt ühe teravaima ja mis seal salata, hämmastavaima protsessi kontekst. See on protsess, mis läheb kindlasti ajalukku, Eesti kultuurilukku.

Vormiline põhjus: tekstid on avaldatud Nihilist.FM-is, seega igale kultuurihuvilisele kättesaadavad. Vastavalt kokkuleppele Nihilist.FM-iga avaldame need ka meie.

Tsiteerin õiguskantsleri nõunikku Heili Seppa Postimehest: "Väljendusvabadus, ajakirjandusvabadus sealhulgas, on omaette väärtus. Seda kaitsevad nii Eesti põhiseaduse paragrahv 45 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 10. /.../ Ajakirjandus on kohustatud andma edasi teavet ja mõtteid nii poliitilistel teemadel kui ka teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. /.../ Enamgi veel, ka kohtumenetlus, olgu toimuv või eelolev, ei ole nii püha, et peaks panema väljendusvabaduse kummardajad automaatselt oma graali otsingut katkestama. Nende kahe eesmärgi vahel ei ole otsest konflikti."

Taustaks. Politsei käivitas 2014. aasta detsembri lõpus kriminaaluurimise seoses internetilehel Nihilist.FM Kaur Kenderi nime alt tulnud postitusega, mis kandis pealkirja "Untitled 12".

Uurimise põhjustanud tekst oli 85 000 tähemärki pikk ning koosnes suuresti räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel, mille kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon hindas pornograafiliseks.

Kender väitis politseile, et tegemist ei ole lapspornoga, vaid seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis on kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma.



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: