Arvustus. Renate Keerdi "Vaimukuskuss" annab sõna kunstile ({{commentsTotal}})

"Vaimukuskuss" Autor/allikas: Von Krahl

Lavastaja: Renate Keerd

Näitlejad: Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet, Märt Pius, Priit Pius

Heli- ja valguskujundus: Renate Keerd

Tehnilised lahendused: Enar Tarmo

Esietendus Von Krahli teatris 3. veebruaril

Lavastaja Renate Keerd on ise oma lavastuse pealkirja "Vaimukuskuss" häälduse kohta öelnud, et valesid vastuseid ei ole - häälda, kuidas tahad, kõik vastused on õiged. Ja võib öelda, et see on kogu lavastust koos hoidev selgroog.

"Vaimukuskuss" seab vaataja ette neli tegelast, kes tegelevad... millega? Iseendaga, elu mõtte otsimisega, oma tegevusele mõtte andmisega, diivanitest uue reaalsuse loomisega tühjas ruumis? Mitte millegi ja samas kõigega. Eluga. Mõtte kvaliteedi ees lasubki vastutus igaühel endal. Keegi võib ju juhtnööre anda nii elu kui kunsti mõistmisel, kuid elama peab ise - see võiks olla "Vaimukuskussi" üks sõnumeid. Keerd ei ole tegelaskujudele andnud identiteete, lavakujundus on minimalistlik, tekst on igapäevane ja kõigest sellest "tavalisest" loob Renate Keerd poeesiat ja muusikat. Teatrit.

Iga uus on taasavastatud vana

Renate Keerd loob minimaalsete vahenditega ja Enar Tarmo tehniliste lahenduste abil lihtsa lavaruumi, kus laseb särada näitlejal. Keerd võtab lahti inimese eluringi selle lihtsuses ja keerukuses, absurdses loogilisuses, ja paneb ta kokku tagasi ka. Ja keerab vahel vindigi peale, lastes grotesksetel ja ülepaisutatud elementidel looga ja loos mängida. "Vaimukuskuss" kirjutab igasuguse kahtluseta alla manifestile, mis kutsub inimkonda end mitte liiga tõsiselt võtma. Neli meest laval muutuvad spermatosoididest vanainimesteks, marionettidest tsellofaanvuntsidega tegelasteks. Keerd rikastab iga väljakäidud mõtet ja ettepanekut teise tasandi ja uue kihiga. Nii saavad kohmetutest ja kohmakatest T-särkides meestest järgmisel hetkel lihtsa koreograafiaga ajaringi tähenduse edasikandjad, katkine madrats muutub elualge sümboliks.

Füüsiline poeetilisus annab lavastusele väärtuse ja mõtte. Sõnateatrist tuntud näitlejad, vennad Piusid, Kait Kall ja Karl-Andreas Kalmet sooritavad füüsilisi trikke ausalt ja vahetult. Neliku vahel on laval nauditav sümbioos, kogu tegevustiku õnnestumine püsib nende õlul ja energial. Ei tea, kas tulenes see esietenduse lavanärvist, aga lavastuse esimeses pooles oli tegevuse jõulisem ja edasiiviivam pool vendade Piuside poole kaldu. Ruttu jõudis neile järele ja muutus lavastuse üheks säravamaks tegelaseks Karl-Andreas Kalmet. Kait Kall jäi eredalt meelde koomilistes stseenides ja eriti lavastuse lõpustseenis.

"Vaimukuskuss" viib vaataja absurditeatri õhustikku, pakkudes nii lavaliselt kui keeleliselt naudingut Ionesco ja Becketi loomingu gurmaanidele. Samuti on Keerd lavastusse pikkinud mitmeid viiteid tuntud filmi- ja tantsuklassikutele, kuid suudab sinna lisada niisuguse annuse oma käekirja, et nähtu saab värske mõtte.

Kunst iseeneses

Tegelikult on mitmeti mõistetav (kui üldse mõistetav) pealkiri tabav viis esmaseks kokkupuuteks kunstiteosega. Pealkiri, millest igaüks võib omamoodi aru saada, tähendab, et peas tekkiv segadus, seosed, mõtted ja ootused lasevad loomingut vastvõtvatel tundlatel erksust treenida. Lavastaja võtab absurdihõngulise pealkirjaga (taotluslikult või mitte) äraseletatud kunstiteose vastase positsiooni.

On saanud poliitiliselt maastikult termineid laenates "uueks normaalsuseks" loominguliste vibratsioonide ja sisu liigne lahtiseletamine. Ju kardetakse valesti mõistmist, jääda kaugeks ja arusaamatuks. Selles mõttes on Renate Keerdi lavastus sõõm värsket õhku - vaataja saab tagasi vabaduse ja õiguse lavastust mõista, nagu ta tahab ja ka kunst saab rääkida enda eest. Igaüks saab ise mõista, vaadelda, aru saada, võtta sealt just selle emotsiooni, mis teda puudutab. Milline on vale, milline õige vastus, sellele Keerd loomingulises raamatus omaeette peatüki õigust ei anna.

Renate Keerdi jaoks on see lavastus kindlasti järjekordne tugev kannakinnitus sõnateatrilaval. Tulemus kinnitab, et postmodernsuse ajastul teatris, mil füüsilised ning kollektiivsel loomemeetodil põhinevad lavastused võtavad võimust ning kaugenevad järjest enam valmiskirjutatud tekstist kui teatri algtõukest, on troonile astumas nimelt etenduskunstnikud, mitme loomingulise žanri vahel balansseerivad ja sellest inspireeruvad loojad. Veel mõnda aega tagasi kindlalt alternatiivsel kursil püsinud füüsiline "bändi" teater hakkab jõudma peateele.

Toimetaja: Valner Valme



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk