Arvustus. Renate Keerdi "Vaimukuskuss" annab sõna kunstile ({{commentsTotal}})

"Vaimukuskuss" Autor: Von Krahl

Lavastaja: Renate Keerd

Näitlejad: Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet, Märt Pius, Priit Pius

Heli- ja valguskujundus: Renate Keerd

Tehnilised lahendused: Enar Tarmo

Esietendus Von Krahli teatris 3. veebruaril

Lavastaja Renate Keerd on ise oma lavastuse pealkirja "Vaimukuskuss" häälduse kohta öelnud, et valesid vastuseid ei ole - häälda, kuidas tahad, kõik vastused on õiged. Ja võib öelda, et see on kogu lavastust koos hoidev selgroog.

"Vaimukuskuss" seab vaataja ette neli tegelast, kes tegelevad... millega? Iseendaga, elu mõtte otsimisega, oma tegevusele mõtte andmisega, diivanitest uue reaalsuse loomisega tühjas ruumis? Mitte millegi ja samas kõigega. Eluga. Mõtte kvaliteedi ees lasubki vastutus igaühel endal. Keegi võib ju juhtnööre anda nii elu kui kunsti mõistmisel, kuid elama peab ise - see võiks olla "Vaimukuskussi" üks sõnumeid. Keerd ei ole tegelaskujudele andnud identiteete, lavakujundus on minimalistlik, tekst on igapäevane ja kõigest sellest "tavalisest" loob Renate Keerd poeesiat ja muusikat. Teatrit.

Iga uus on taasavastatud vana

Renate Keerd loob minimaalsete vahenditega ja Enar Tarmo tehniliste lahenduste abil lihtsa lavaruumi, kus laseb särada näitlejal. Keerd võtab lahti inimese eluringi selle lihtsuses ja keerukuses, absurdses loogilisuses, ja paneb ta kokku tagasi ka. Ja keerab vahel vindigi peale, lastes grotesksetel ja ülepaisutatud elementidel looga ja loos mängida. "Vaimukuskuss" kirjutab igasuguse kahtluseta alla manifestile, mis kutsub inimkonda end mitte liiga tõsiselt võtma. Neli meest laval muutuvad spermatosoididest vanainimesteks, marionettidest tsellofaanvuntsidega tegelasteks. Keerd rikastab iga väljakäidud mõtet ja ettepanekut teise tasandi ja uue kihiga. Nii saavad kohmetutest ja kohmakatest T-särkides meestest järgmisel hetkel lihtsa koreograafiaga ajaringi tähenduse edasikandjad, katkine madrats muutub elualge sümboliks.

Füüsiline poeetilisus annab lavastusele väärtuse ja mõtte. Sõnateatrist tuntud näitlejad, vennad Piusid, Kait Kall ja Karl-Andreas Kalmet sooritavad füüsilisi trikke ausalt ja vahetult. Neliku vahel on laval nauditav sümbioos, kogu tegevustiku õnnestumine püsib nende õlul ja energial. Ei tea, kas tulenes see esietenduse lavanärvist, aga lavastuse esimeses pooles oli tegevuse jõulisem ja edasiiviivam pool vendade Piuside poole kaldu. Ruttu jõudis neile järele ja muutus lavastuse üheks säravamaks tegelaseks Karl-Andreas Kalmet. Kait Kall jäi eredalt meelde koomilistes stseenides ja eriti lavastuse lõpustseenis.

"Vaimukuskuss" viib vaataja absurditeatri õhustikku, pakkudes nii lavaliselt kui keeleliselt naudingut Ionesco ja Becketi loomingu gurmaanidele. Samuti on Keerd lavastusse pikkinud mitmeid viiteid tuntud filmi- ja tantsuklassikutele, kuid suudab sinna lisada niisuguse annuse oma käekirja, et nähtu saab värske mõtte.

Kunst iseeneses

Tegelikult on mitmeti mõistetav (kui üldse mõistetav) pealkiri tabav viis esmaseks kokkupuuteks kunstiteosega. Pealkiri, millest igaüks võib omamoodi aru saada, tähendab, et peas tekkiv segadus, seosed, mõtted ja ootused lasevad loomingut vastvõtvatel tundlatel erksust treenida. Lavastaja võtab absurdihõngulise pealkirjaga (taotluslikult või mitte) äraseletatud kunstiteose vastase positsiooni.

On saanud poliitiliselt maastikult termineid laenates "uueks normaalsuseks" loominguliste vibratsioonide ja sisu liigne lahtiseletamine. Ju kardetakse valesti mõistmist, jääda kaugeks ja arusaamatuks. Selles mõttes on Renate Keerdi lavastus sõõm värsket õhku - vaataja saab tagasi vabaduse ja õiguse lavastust mõista, nagu ta tahab ja ka kunst saab rääkida enda eest. Igaüks saab ise mõista, vaadelda, aru saada, võtta sealt just selle emotsiooni, mis teda puudutab. Milline on vale, milline õige vastus, sellele Keerd loomingulises raamatus omaeette peatüki õigust ei anna.

Renate Keerdi jaoks on see lavastus kindlasti järjekordne tugev kannakinnitus sõnateatrilaval. Tulemus kinnitab, et postmodernsuse ajastul teatris, mil füüsilised ning kollektiivsel loomemeetodil põhinevad lavastused võtavad võimust ning kaugenevad järjest enam valmiskirjutatud tekstist kui teatri algtõukest, on troonile astumas nimelt etenduskunstnikud, mitme loomingulise žanri vahel balansseerivad ja sellest inspireeruvad loojad. Veel mõnda aega tagasi kindlalt alternatiivsel kursil püsinud füüsiline "bändi" teater hakkab jõudma peateele.

Toimetaja: Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk