Arvustus. Renate Keerdi "Vaimukuskuss" annab sõna kunstile ({{commentsTotal}})

"Vaimukuskuss" Autor: Von Krahl

Lavastaja: Renate Keerd

Näitlejad: Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet, Märt Pius, Priit Pius

Heli- ja valguskujundus: Renate Keerd

Tehnilised lahendused: Enar Tarmo

Esietendus Von Krahli teatris 3. veebruaril

Lavastaja Renate Keerd on ise oma lavastuse pealkirja "Vaimukuskuss" häälduse kohta öelnud, et valesid vastuseid ei ole - häälda, kuidas tahad, kõik vastused on õiged. Ja võib öelda, et see on kogu lavastust koos hoidev selgroog.

"Vaimukuskuss" seab vaataja ette neli tegelast, kes tegelevad... millega? Iseendaga, elu mõtte otsimisega, oma tegevusele mõtte andmisega, diivanitest uue reaalsuse loomisega tühjas ruumis? Mitte millegi ja samas kõigega. Eluga. Mõtte kvaliteedi ees lasubki vastutus igaühel endal. Keegi võib ju juhtnööre anda nii elu kui kunsti mõistmisel, kuid elama peab ise - see võiks olla "Vaimukuskussi" üks sõnumeid. Keerd ei ole tegelaskujudele andnud identiteete, lavakujundus on minimalistlik, tekst on igapäevane ja kõigest sellest "tavalisest" loob Renate Keerd poeesiat ja muusikat. Teatrit.

Iga uus on taasavastatud vana

Renate Keerd loob minimaalsete vahenditega ja Enar Tarmo tehniliste lahenduste abil lihtsa lavaruumi, kus laseb särada näitlejal. Keerd võtab lahti inimese eluringi selle lihtsuses ja keerukuses, absurdses loogilisuses, ja paneb ta kokku tagasi ka. Ja keerab vahel vindigi peale, lastes grotesksetel ja ülepaisutatud elementidel looga ja loos mängida. "Vaimukuskuss" kirjutab igasuguse kahtluseta alla manifestile, mis kutsub inimkonda end mitte liiga tõsiselt võtma. Neli meest laval muutuvad spermatosoididest vanainimesteks, marionettidest tsellofaanvuntsidega tegelasteks. Keerd rikastab iga väljakäidud mõtet ja ettepanekut teise tasandi ja uue kihiga. Nii saavad kohmetutest ja kohmakatest T-särkides meestest järgmisel hetkel lihtsa koreograafiaga ajaringi tähenduse edasikandjad, katkine madrats muutub elualge sümboliks.

Füüsiline poeetilisus annab lavastusele väärtuse ja mõtte. Sõnateatrist tuntud näitlejad, vennad Piusid, Kait Kall ja Karl-Andreas Kalmet sooritavad füüsilisi trikke ausalt ja vahetult. Neliku vahel on laval nauditav sümbioos, kogu tegevustiku õnnestumine püsib nende õlul ja energial. Ei tea, kas tulenes see esietenduse lavanärvist, aga lavastuse esimeses pooles oli tegevuse jõulisem ja edasiiviivam pool vendade Piuside poole kaldu. Ruttu jõudis neile järele ja muutus lavastuse üheks säravamaks tegelaseks Karl-Andreas Kalmet. Kait Kall jäi eredalt meelde koomilistes stseenides ja eriti lavastuse lõpustseenis.

"Vaimukuskuss" viib vaataja absurditeatri õhustikku, pakkudes nii lavaliselt kui keeleliselt naudingut Ionesco ja Becketi loomingu gurmaanidele. Samuti on Keerd lavastusse pikkinud mitmeid viiteid tuntud filmi- ja tantsuklassikutele, kuid suudab sinna lisada niisuguse annuse oma käekirja, et nähtu saab värske mõtte.

Kunst iseeneses

Tegelikult on mitmeti mõistetav (kui üldse mõistetav) pealkiri tabav viis esmaseks kokkupuuteks kunstiteosega. Pealkiri, millest igaüks võib omamoodi aru saada, tähendab, et peas tekkiv segadus, seosed, mõtted ja ootused lasevad loomingut vastvõtvatel tundlatel erksust treenida. Lavastaja võtab absurdihõngulise pealkirjaga (taotluslikult või mitte) äraseletatud kunstiteose vastase positsiooni.

On saanud poliitiliselt maastikult termineid laenates "uueks normaalsuseks" loominguliste vibratsioonide ja sisu liigne lahtiseletamine. Ju kardetakse valesti mõistmist, jääda kaugeks ja arusaamatuks. Selles mõttes on Renate Keerdi lavastus sõõm värsket õhku - vaataja saab tagasi vabaduse ja õiguse lavastust mõista, nagu ta tahab ja ka kunst saab rääkida enda eest. Igaüks saab ise mõista, vaadelda, aru saada, võtta sealt just selle emotsiooni, mis teda puudutab. Milline on vale, milline õige vastus, sellele Keerd loomingulises raamatus omaeette peatüki õigust ei anna.

Renate Keerdi jaoks on see lavastus kindlasti järjekordne tugev kannakinnitus sõnateatrilaval. Tulemus kinnitab, et postmodernsuse ajastul teatris, mil füüsilised ning kollektiivsel loomemeetodil põhinevad lavastused võtavad võimust ning kaugenevad järjest enam valmiskirjutatud tekstist kui teatri algtõukest, on troonile astumas nimelt etenduskunstnikud, mitme loomingulise žanri vahel balansseerivad ja sellest inspireeruvad loojad. Veel mõnda aega tagasi kindlalt alternatiivsel kursil püsinud füüsiline "bändi" teater hakkab jõudma peateele.

Toimetaja: Valner Valme



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.