Vilde Muuseumis suhtestub Urve Küttneri ehtekunst Paul Delvaux' loominguga ({{commentsTotal}})

Urve Küttner Berliinis
Urve Küttner Berliinis Autor/allikas: Eesti kultuuriesindaja Berliinis

8. veebruarist on Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatud Eesti ühe nimekama juveelikunstniku, kahekordse Ede Kurreli preemia laureaadi Urve Küttneri näitus "Ehted Delvaux´le". Seekordne tööde valiku tegi kuraator Harry Liivrand 2000. kuni 2016. aastatel valminud töödest.

Urve Küttneri näitus toimub ajal, mil KUMUs on Paul Delvaux´ esmakordne läbilõikenäitus Eestis. See on aga vaid tore ajaline kokkulangevus, mis Küttneri puhul toob välja, kui kaua on üks Eesti kunstnik selle kuulsa Belgia sürrealismiklassiku töödega loomingulist dialoogi pidanud ning teda interpreteerinud. Küttner alustas Delvaux´le pühendatud sarjaga juba 2000. aastal ning on jätkanud seda siiani. Sarja on Küttner varem Eestis, Soomes ja Saksamaal menukalt tutvustanud, kuid käesolev näituseprojekt Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis on senistest mahukaim, andes hea võimaluse sarja arengu vaatluseks ja analüüsiks, sealhulgas tunneme me ühe KUMUs oleva Delvaux´maali ära ka Küttneri teose "alusmaterjalina".

Küttner tegeleb oma sarjas kunstiajaloo ja kaasaegse juveelikunsti ühendamisega, huvitudes samas ülevusest odava kontekstis, digitrükis maalirepro ja unikaalehte omavahelisest suhtest, madala ja kõrge vahekorrast kunstis. Delvaux´ kummalise unenäolise maailma üheks tähendusväljaks on pakutud maskuliinseid fantaasiaid naise erootikast ja heteroseksuaalse mehe seksuaalseid fantaasiaid ning allegoorseid jutustusi provokatiivsest armastusest.

Küttner sekkub aktiivselt Delvaux´ maalide tõlgendusse. Tema prossid ja ripatsid - muuseas täiesti kantavad - on ühelt poolt mõeldud sümboolsel kujul täiendama ja tähelepanu veelgi rõhutama Delvaux´ alasti sulnide daamide kehalistele võludele, teiselt poolt moodustavad aga omaette juveliirse ülirafineeritud universumi, mille tehniline kvaliteet ja sümbolisatsiooni tase pakub väärikat konkurentsi Belgia suurmeistri metafoorsusele. Suuremõõtmeliste kollaažidega Delvaux´ maalide detailidest ja mahuliste messingkoonustega lisab Küttner aga "mängiva inimesena" omapoolseid tähendusi.

Töötades tänapäeval ka haruldases filigraantehnikas, kasutab Küttner hõbetraati ja kulda, samuti vitraažisarnast émail-plique a jour´i (akenemaili), kus ülihabras raamistik on emailitud. Filigraani täiendavad pärlid, vääriskivid, klaashelmed, akupunktuuri nõelad. Tillukestele figuratiivsetele Jean Paul Gaultier´parfüümipudelitele, mida reprodele kinnitatuna eksponeeritakse justkui hinnalisi tootemkujukesi efektses raamistuses, on Küttner kavandanud modelleerimismassist pead ja nendele omakorda hõbedast maskid. Hõbedaste maskidega pudeleid saab ketiga ka kaelas kanda. Et Küttner serveerib kogu kompositsiooni pleksiklaasist boksis, meenuvad omakorda klaasist pühakusäilmete kastid või aardelaekad.

15. veebruaril kell 18.00 peab Harry Liivrand näitusel kuraatoriloengu. Näitus "Ehted Delvaux´le" on avatud 8.kuni 25. veebruarini 2017.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: