Veebruari Muusikas: Pastacas, In memoriam Veljo Tormis, kontserdihooaegade ülevaated ({{commentsTotal}})

Veebruari Muusika avab Margus Haava intervjuu Pastacaga. Praeguse aja ühest nõutumast ja tuntumast rahvusvahelisest viiuldajast Christian Tetzlaffist kirjutab Kerstin Kullerkupp.

Muusika ühe teose rubriigis OOPUS räägib Igor Garšnek oma elamustest kuuldes Arvo Pärdi "Tabula rasat" legendaarsel esmaesitusel 1977. aastal TPI aulas.

Kristel Pappel ja Harry Liivrand jätkavad sarja ooperilavastustest, lavastajatest ja esitajatest Euroopas. Seekord on vaatluse all Berliini ooperielu.

Detsembris toimus Tallinnas ulatuslik rahvusvaheline sündmus: Euroopa Kammermuusika Õpetajate Ühingu aastakonverents. See oli Eestis esmakordselt, seal olid kavas õpitoad, konverents ja kontserdid. Ka ühingu juhatuse esimees on eestlane – Marje Lohuaru. Üritusel toimunut vahendab Kerstin Kullerkupp.

Kontserdiülevaadete osa avab arvustus Vanemuise "Mamma Miast!”. Nele-Eva Steinfeld võtab kokku eelmise poolaasta kammerkontsertide saavutused ja ka tekkinud küsimused, Aleksandra Dolgopolova räägib poolaasta rohkearvulistest vanamuusikakontsertidest. Ülevaadetest on ajakirjas veel juttu nüüdismuusikasündmustest ja jazzikontsertidest.Nagu ikka, saab ajakirjast lugeda eelmise kuu maailma muusikaelus toimunust ning Eesti muusikaelu uudistest.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: