Ilmus raamat ksenofoobiast ({{commentsTotal}})

Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus.
Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus. Autor/allikas: Scanpix / AFP

Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb essees "Võõrad iseendale" (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Raamat ilmus TLÜ Kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum" ja selle on prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask.

Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaegses Euroopas (eelkõige Prantsusmaal).

"Julia Kristeva raamat võõrastest ja võõrusest jõuab eesti lugeja ette kõige õigemal ajal, keset pagulaste, põgenike ja sisserändajate kriisi Euroopas. 1988. aastal ilmunud essees mõtiskleb Kristeva oma tuntud tumedalt helges ja kirglikus stiilis, nõjatudes mitme keelkonna sõnavarale ja sõnade süvatähendustele. Ta jälgib lääne kultuuritekstide kaudu piiblist kuni valgustusaja lõpuni, kuidas võõrast, temaga leppimist ja tema eemaletõukamist on kujutletud. Targu jõuab ta sallivuse ja külalislahkuse mõisteni, mis valgustusajal olid loomupärased. Neilgi väidetel on aga oma sügavad varjud nii mõtteloos, ühiskondlikus elus kui ka poliitilises praktikas. Leheküljed, kus Kristeva kutsub Prantsuse riiki vastutusele oma erilise võõraste eiramise pärast, kõlavad hiljutiste sündmuste taustal kileda irooniana. Raamatus arendab Kristeva seisukohta, et võõra objektistamine (ehk reifitseerimine) – kaunis eesti keeles võõristamine – osutab meie endi sügavale alateadlikule hirmule, ärevusele, rahutusele. Inimlik solidaarsus saab reaalsuseks vaid siis, kui leiame võõra iseendas ja saame oma ohutundest jagu," on teost iseloomustanud kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss.

Julia Kristeva (sündinud 1941) on bulgaaria päritolu prantsuse filosoof, psühhoanalüütik, semiootik, kirjanduskriitik ja kirjanik. Ta sai tuntuks oma kultuuriteoreetiliste ja feministlike esseedega, mis avaldati 1969. aastal pealkirja all “Sèméiôtikè” ning kus ta tõi käibele ka näiteks termini "intertekstuaalsus" ja tutvustas läänemaailmale mõjuka vene filosoofi Mihhail Bahtini kirjandusteaduslikku mõtet. Kristeva loomingut võib vaadelda kui psühhoanalüüsi kohandamist poststrukturalistliku kriitikaga.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: