Ilmus raamat ksenofoobiast ({{commentsTotal}})

Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus.
Sügisel põles Rootsis Fagersjö asüülitaotlejate keskus. Autor/allikas: Scanpix / AFP

Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb essees "Võõrad iseendale" (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Raamat ilmus TLÜ Kirjastuse sarjas "Bibliotheca Controversiarum" ja selle on prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask.

Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaegses Euroopas (eelkõige Prantsusmaal).

"Julia Kristeva raamat võõrastest ja võõrusest jõuab eesti lugeja ette kõige õigemal ajal, keset pagulaste, põgenike ja sisserändajate kriisi Euroopas. 1988. aastal ilmunud essees mõtiskleb Kristeva oma tuntud tumedalt helges ja kirglikus stiilis, nõjatudes mitme keelkonna sõnavarale ja sõnade süvatähendustele. Ta jälgib lääne kultuuritekstide kaudu piiblist kuni valgustusaja lõpuni, kuidas võõrast, temaga leppimist ja tema eemaletõukamist on kujutletud. Targu jõuab ta sallivuse ja külalislahkuse mõisteni, mis valgustusajal olid loomupärased. Neilgi väidetel on aga oma sügavad varjud nii mõtteloos, ühiskondlikus elus kui ka poliitilises praktikas. Leheküljed, kus Kristeva kutsub Prantsuse riiki vastutusele oma erilise võõraste eiramise pärast, kõlavad hiljutiste sündmuste taustal kileda irooniana. Raamatus arendab Kristeva seisukohta, et võõra objektistamine (ehk reifitseerimine) – kaunis eesti keeles võõristamine – osutab meie endi sügavale alateadlikule hirmule, ärevusele, rahutusele. Inimlik solidaarsus saab reaalsuseks vaid siis, kui leiame võõra iseendas ja saame oma ohutundest jagu," on teost iseloomustanud kirjandusteadlane Tiina Ann Kirss.

Julia Kristeva (sündinud 1941) on bulgaaria päritolu prantsuse filosoof, psühhoanalüütik, semiootik, kirjanduskriitik ja kirjanik. Ta sai tuntuks oma kultuuriteoreetiliste ja feministlike esseedega, mis avaldati 1969. aastal pealkirja all “Sèméiôtikè” ning kus ta tõi käibele ka näiteks termini "intertekstuaalsus" ja tutvustas läänemaailmale mõjuka vene filosoofi Mihhail Bahtini kirjandusteaduslikku mõtet. Kristeva loomingut võib vaadelda kui psühhoanalüüsi kohandamist poststrukturalistliku kriitikaga.

Toimetaja: Valner Valme



Arvo Kukumäe ärasaatmineArvo Kukumäe ärasaatmine
Galerii ja video: Arvo Kukumägi saadeti viimsele teekonnale

Laupäeva pärastlõunal saadeti näitleja Arvo Kukumägi Sõpruse kinos leinatalitusel meie seast ära.

Gregg AllmanGregg Allman
Suri rockmuusik Gregg Allman

Ansambli The Allman Brothers Band asutajaliige Gregg Allman suri 69-aastaselt.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk