Erik Moora "Väiksest printsist": vaatasin etendust osalt oma poja silme läbi ({{commentsTotal}})

NUKU teater tõi lavale Antoine de Saint-Exupéry "Väikse printsi", mis esietendus 29. jaanuaril. "OP-is" rääkisid lavastusest selle kunstnik Rosita Raud ja politoloog Erik Moora.

Kunstnik Rosita Raud arvas, et "Väike prints" on teatri jaoks väga ambitsioonikas materjal. Enne kõnealust lavastust oldi teda erinevatest teatritest koguni neljal korral "Väikese printsi" tegema kutsutud.

"Seekord mõtlesin, et vist on aeg, sest NUKU teater on praegu väga heas vormis. Väga toredada noored on praegu siin. Väga hea materjal. Miks mitte katsetada," rääkis ta.

Kuuldes, et NUKU on selle lavastuse ette võtnud, oli politoloog Erik Moora esimene mõte, et see on väga loogiline valik.

"Tegemist on tõenäoliselt ikkagi ühe 20. sajandi kõige armastatuma teosega, mis töötab igas vanuses."

Moora käis lavastust vaatamas oma seitsmeaastase pojaga. "Ma arvan, et see ongi lapsevanemaks olemise üks põhilisi boonuseid või plusse, et sa elad uuesti oma lapsepõlve läbi ja näed asju teistsuguste silmadega. Ma arvan, et osalt vaatasin ma seda oma poja silme läbi ja püüdsin aru saada, mida tema siit kuuleb ja vaatab."

Ta lisas, et sellel tasandil nägi ta eelkõige väga head kunstnikutööd.

"Kuidas lava oli kasutatud, kuidas seal oli lennuk, kuidas seal olid igasugused muud objektid, mis töötasid etenduses kaasa, mida võeti mängu, mis toimisid. See maailm torkas kõige rohkem silma ja oli kõige tugevam osa sellest etendusest."

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "OP"



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: