Mänguasjamuuseum tähistab Tiia Toometi 70. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Tartu mänguasjamuuseum tähistab kirjaniku ja muusemi rajaja Tiia Toometi juubelit näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust". Näitusel on eksponeeritud Tiia Toometi nukukogusse kuuluvad rahvapärased nukud ja mänguasjad erinevatest paikadest üle maailma.

Inimsoo kõrval on maailmas juba hallidest aegadest peale elanud vapustavalt kirju ajalooga nukurahvas, kirjutab Tiia Toomet. Iga oma nukukogu nukuga on Toometil isiklik suhe, mis sai alguse siis, kui Toomet mänguasjamuuseumi rajajana kümme aastat tagasi muusemist lahkus.

"Sel päeval, kui oli minu lahkumispidu, kinkis Resa Tiitsmaa mulle näiteks niisuguse toreda karu. Ja ta ütles, et selle karu nimi on Karu, Kel On Südames Suvi. Ja suvi sellepärast, et tal õitsevad kogu aeg lilled siin peal. Karu tuli mulle maale ja tõepoolest, suvi käis temaga kogu aeg kaasas, isegi talvel, kui ta mul jõuluajal seal nurgas oli," rääkis Toomet AK kultuuriuudistele.

Nukukogus ei ole midagi juhuslikku – Tiia Toomet teab kõikide nukude päritolu ja lugu.

"Siin on mu tõeline lemmik. See on Tobu," lausus Toomet ja jätkas:

"Niisuguseid nukke on leitud Jaapanist, esimest aastatuhandest e.m.a ja keegi ei tea täpselt, mida nende nukkudega tehti. Arvamusi on mitmesuguseid: et nendega raviti, et need olid viljakuse nukud, kuni sinnani välja, et need on tulnukad, kes on skafandris ja nende tohutute prillidega."

Nukk ei ole mitte ainult väikeste tüdrukute mänguasi, nukk on inimese miniatuurne koopia, millel on ajaloos olnud väga palju ülesandeid, ütles Tiia Toomet.

"Need on Guatemala murenukud, aga neil on vägev vägi sees, seepärast, et kui sul on mure, siis õhtul võtad selle pisikese nuku, räägid talle mure ära ja paned nuku padja alla. Ja hommikuks on see väike nukk võtnud selle mure endale. Enda sisse ja sinul enam muret ei ole," tõi Toomet ühe näite.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: