Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Neeme Järvi, Lembit Ulfsak ja Kalle Kasemaa ({{commentsTotal}})

{{1486632998000 | amCalendar}}

Valitsus otsustas tänasel, 9. veebruari istungil kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Dirigent Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ, Ajakirja Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (AS Artists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajad nimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäeva hinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid ja teeb koostööd parimate solistidega. CMA OÜ lisas oma esildises, et Järvi südameasjaks on olnud eesti muusika tutvustamine. "Seda panust tuleb pidada hindamatuks, sest ilma selle tööta teataks maailmas oluliselt vähem sellistest heliloojatest nagu Eduard Tubin, Rudolf Tobias, Artur Kapp jpt," märkis CMA OÜ.

Näitleja Lembit Ulfsaki esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Draamateater, Eesti Filmitööstuse Klaster, Teater Vanemuine, Eesti Teatriliit ja Eesti Näitlejate Liit. Esildistes nimetati Lembit Ulfsakit sarmikaks ja karismaatiliseks näitlejaks, kelle rollid "Ukuaru" Akslist kuni "Mandariinide" peaosani moodustavad ereda ja tunnustustvääriva galerii. Öeldi ka, et Ulfsakile kuulub Eesti näitlejatest kaheldamatult kõige väljapaistvam filmikarjäär ning tema talent on ületanud riigipiire. "On vähe inimesi, kes oma töö ja talendiga on puudutanud nii paljude inimeste südameid," lisas oma esildises Eesti Filmitööstuse Klaster.

Teoloogi ja tõlkijat Kalle Kasemaad nimetas Tartu Ülikool üheks tänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaks ja humanitaarteadlaseks Eestis. "Võib kindlasti väita, et tema näol on tegemist parima elava Vahemeremaade ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendajaga ja mõtestajaga Eesti jaoks, ent teda võib võrrelda ka juba lahkunud Eesti õpetlastega, eriti Kasemaa ühe olulisima õpetaja Uku Masinguga," märgiti Tartu Ülikooli esildises. Tallinna Linnateater aga tõi välja Kasemaa enam kui 60 tõlget heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest, tänu millele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad aga näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik ühislavastuse "Teisest silmapilgust" eest, džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand albumi "Armupurjus" ja aktiivse kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal, samuti vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ning kava "Kummardus Veljo Tormisele" eest. Aastapreemia pälvib ka helilooja ja elektronmuusik Sven Grünberg juubelihooaja ja -kontsertide "Autoportreed" eest ning vokaalansambel Vox Clamantis 20. hooaja ja albumi "Arvo Pärt: The Deer´s Cry" eest. Aastapreemiaga tunnustatakse ka ehtekunstnik Kadri Mälku kahe isikunäituse ja raamatu "Testament" eest.

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ja igal aastal antakse neid välja viis.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 teaduste akadeemia saalis Toompeal koos riigi spordipreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.