Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Neeme Järvi, Lembit Ulfsak ja Kalle Kasemaa ({{commentsTotal}})

{{1486632998000 | amCalendar}}

Valitsus otsustas tänasel, 9. veebruari istungil kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ning teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Dirigent Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ, Ajakirja Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (AS Artists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajad nimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäeva hinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid ja teeb koostööd parimate solistidega. CMA OÜ lisas oma esildises, et Järvi südameasjaks on olnud eesti muusika tutvustamine. "Seda panust tuleb pidada hindamatuks, sest ilma selle tööta teataks maailmas oluliselt vähem sellistest heliloojatest nagu Eduard Tubin, Rudolf Tobias, Artur Kapp jpt," märkis CMA OÜ.

Näitleja Lembit Ulfsaki esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Draamateater, Eesti Filmitööstuse Klaster, Teater Vanemuine, Eesti Teatriliit ja Eesti Näitlejate Liit. Esildistes nimetati Lembit Ulfsakit sarmikaks ja karismaatiliseks näitlejaks, kelle rollid "Ukuaru" Akslist kuni "Mandariinide" peaosani moodustavad ereda ja tunnustustvääriva galerii. Öeldi ka, et Ulfsakile kuulub Eesti näitlejatest kaheldamatult kõige väljapaistvam filmikarjäär ning tema talent on ületanud riigipiire. "On vähe inimesi, kes oma töö ja talendiga on puudutanud nii paljude inimeste südameid," lisas oma esildises Eesti Filmitööstuse Klaster.

Teoloogi ja tõlkijat Kalle Kasemaad nimetas Tartu Ülikool üheks tänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaks ja humanitaarteadlaseks Eestis. "Võib kindlasti väita, et tema näol on tegemist parima elava Vahemeremaade ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendajaga ja mõtestajaga Eesti jaoks, ent teda võib võrrelda ka juba lahkunud Eesti õpetlastega, eriti Kasemaa ühe olulisima õpetaja Uku Masinguga," märgiti Tartu Ülikooli esildises. Tallinna Linnateater aga tõi välja Kasemaa enam kui 60 tõlget heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest, tänu millele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad aga näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik ühislavastuse "Teisest silmapilgust" eest, džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand albumi "Armupurjus" ja aktiivse kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal, samuti vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ning kava "Kummardus Veljo Tormisele" eest. Aastapreemia pälvib ka helilooja ja elektronmuusik Sven Grünberg juubelihooaja ja -kontsertide "Autoportreed" eest ning vokaalansambel Vox Clamantis 20. hooaja ja albumi "Arvo Pärt: The Deer´s Cry" eest. Aastapreemiaga tunnustatakse ka ehtekunstnik Kadri Mälku kahe isikunäituse ja raamatu "Testament" eest.

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ja igal aastal antakse neid välja viis.

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 teaduste akadeemia saalis Toompeal koos riigi spordipreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.