Tartu Kunstimaja avab kahe päevaga kolm näitust ({{commentsTotal}})

Enn Tegova kunstimaja monumentaalgaleriis aastal 2012. Autor: Postimees/ Scanpix

Täna avatakse Tartu Kunstimaja väikses saalis Maria Sidljarevitši näitus "M. Robinson ja teised lood / M. Robinson and Other Stories" ning monumentaalgaleriis saab näha Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku näitust "Elu per se". Homme, reedel, avab Enn Tegova aga kunstimaja suures saalis näituse "Kohalik kunstnik".

Maria Sidljarevitš juhatab oma näituse sisse järgmise mõttekäiguga:

"Püüe edasi anda oma ideid ja mõtteid teistele mõistetavas ja kättesaadavas vormis on üks olulisemaid aspekte inimese elus. Ideele või mõttele lingvistilise vormi andmine muudab selle ülekandmise keeruliseks, sest sõna on kontseptsioon, mis tekitab igal inimesel erinevaid assotsiatsioone. Mind huvitab, kuidas kunsti kaudu edasi anda oma ideid ja mõtteid viisil, et säiliks nende esialgne sisu ja tähendus.

Kuidas saavutada sellist objektiga suhestumist, kus vaataja tajub seda vaid abstraktse vormina, sõltumata isiklikest assotsiatsioonidest ja mitte andes sellele positiivset või negatiivset hinnangut? Kujutan oma maalidel erinevaid objekte ja kujundeid osana kompositsioonist nii, nagu need on ka päris elus vaid selle üksikud avaldused, suure süsteemi väikesed jupid. Universumi jaoks ei eksisteeri mõisteid nagu hea või halb ja iga elunähtus on vaid osa sellest. Minu eesmärk on saavutada ka maalis sellist asjadest arusaamist, milles on võimalik täielik vabanemine hinnangute andmise tendentsidest."

Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku näitus "Elu per se" võtab autorite igapäevasemate ja veidramate hetkede suhtes pigem tunnetava kui ammendavalt sõnastava seisukoha. Kui inimesele on ehk instinktiivsem mõelda, et kõik selgepiiriline ja kindel on turvaline ning muutuv ja tundmatu hirmutav, pole siiski midagi ohtlikumat just mugavast enesekindlusest, sedastab näituseteade. Vaataja on kutsutud normaalsuse, ühemõttelisuse, enesestmõistetavuse illusiooniga mitte leppima ning suhtelisuse seisundiga kohanema. Vaatamisharjutused umbusaldavad valmisseletusi ja usuvad tõdesid leidvat pigem puhtas jälgimisseisundis.

Reedel avatav Enn Tegova "Kohalik kunstnik" on vormilt keskkonda loov näitus, kus nii kahe- kui kolmemõõtmelised teosed täidavad ruumi ühtse kunstimassina. Kunstnik loob oma erilise maailma, kus üks teos läheb sujuvalt teiseks üle, lünki ja pause pole. Enn Tegova on end eesti kunsti põlistanud läbi hüperrealismi ja ennekõike sürrealismi. Mälupildid minevikust ning stseenid ajaloost kummitavad teda ikka ja jälle, segunedes vaimukateks, vahel veidi kummalisteks, kuid alati läbinägelikeks kooslusteks, seisab näituseteates.

Kunst ja elu on Tegova maalidel harmoonilises ja lahutamatus ühenduses, kus üks ei saa teiseta elada. Nii on ja nii peab. Tegova loomingus on kinnisideena ikka ja jälle taas ilmnenud antiikskulptuur ja unenäoliste kihtidena kumav kohalugu. Kunstniku enese sõnul on näituse juhtmõtteks antiikpoeedi Simonidese seisukoht, et inimkonna mälukandjateks on poeesia ja kunst. Eksponeeritud teoste vormi keskmeks on püüd figuraalsuse ja skulpturaalsuse poole.  

Toimetaja: Madis Järvekülg



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.