"Eesti lugude" ankeet. Urmas Reisberg: peaksime ühiselt pingutama, et aidata inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde ({{commentsTotal}})

Filmi "Õuemängud" režissöör Urmas Reisberg Autor: Sander Hiire

8. veebruaril jõudis ETV ekraanile "Eesti lugude" seekordse hooaja järgmine film "Õuemängud", mis rääkis omalaadsest lasteaiast, kus lapsed veedavad enamuse päevast õues. Režissöör Urmas Reisberg rääkis lähemalt nii enda filmist kui ka kodumaisest dokumentalistikast üldiselt.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Filmi idee on inspireerida inimesi mõtlema sellele, mida tähendab "tervis" ning millist lapsepõlve me oma lastele tahame. Üldlevinud mõttemustri järgi tagame hea tervise sellega, kui hoiame pisikud endast eemal, sulgedes end hermeetilistesse ruumidesse, kus pole teravaid nurki.

"Õuemängud" pakub aga välja ühe alternatiivse mõtteviisi, jälgides lapsevanemaid, kes on rajanud lastehoiu, kus püütakse olla just erakordselt palju värskes õhus, matkata ja loodust tundma õppida. Selles hoius peetakse normaalseks, et terve olemiseks on vaja oma immuunsüsteemi arendada ja olla ka emotsionaalselt tasakaalus. Ma usun, et on olemas veelgi alternatiivseid lähenemisi, ning loodan, et film toob need ideed korraks ühiskondlikku arutellu.

Miks valisite just sellise teema?

Teema on minu jaoks väga aktuaalne, kuivõrd mul on omal samas vanuses lapsed ning peaaegu igast vestlusest käib läbi küsimus, kuidas on laste tervis - kes on nohus, kes on köhas. Paljude laste puhul tundub, et haigeolemine on nende jaoks pigem reegel kui erand. Aga see näitab, et midagi on lahti juba süstemaatiliselt, asi ei ole enam lastes, vaid selles, kuidas ühiskond neisse suhtub, mida neile lubab.

Kui õppisin tundma õuehoiu seltskonda ning üldse õuesõppe filosoofiat, mõistsin, et neid küsimusi võiks palju laiemalt arutada. Kes teab, äkki võidavad sellest veel teisedki lapsed ja lapsevanemad.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lugude" sarjas on aastate jooksul valminud üle 100 filmi. See on tunnustusväärne hulk. Tänu sarjale on kõik need filmid saanud ka süsteemset reklaami ning jõudnud regulaarselt TV-eetrisse. See on olnud filmidele väga hea platvorm, et algatada ühiskonnas uusi diskussioone ja viia pooleliolevaid edasi.

Lisaks on "Eesti lugudel" oluline roll ka selles, et kajastada Eesti inimesi ja elu mitmekihilisemalt ja -tahulisemalt, kui see muidu massimeedias kombeks.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Selle filmiga oli algusest peale tunne, et minul tekkinud küsimusi peaks jagama laiema publikuga. Lootsin jõuda inimesteni, kes ehk tavapärastele filmiõhtutele ja -linastustele ei jõua. "Eesti lugude" programmist oli võimalik saada filmi tootmiseks rahaline toetus ning tagada ühtlasi ka eetrisseminek. Imeline!

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Eesti filmile nagu ka kultuurile üldiselt on iseloomulik teatav morbiidsus. Harvem kohtab soojemaid toone, positiivseid kangelasi ja elujõudu. Minu rõõmuks see reegel küll alati ei kehti ning loodan, et "Õuemängudest" saab ka üks julge erand.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Kuuldavasti veedab Eesti inimene keskmiselt televiisori mõjuväljas üle nelja tunni ööpäevast ehk umbes 60 päeva jagu ühes aastas. Lisaks veel Facebook, nutitelefon ja kõik muu, mis rahva vaimsele tervisele just head ei kuuluta. Peaksime ühiselt pingutama, et aidata neid inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde. Kui nad saavad veidi ringi liikuda ja D-vitamiini koguda, küll neil tekib siis jälle huvi ka maailma asjade ja dokfilmide vastu.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.