"Eesti lugude" ankeet. Urmas Reisberg: peaksime ühiselt pingutama, et aidata inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde ({{commentsTotal}})

Filmi
Filmi "Õuemängud" režissöör Urmas Reisberg Autor/allikas: Sander Hiire

8. veebruaril jõudis ETV ekraanile "Eesti lugude" seekordse hooaja järgmine film "Õuemängud", mis rääkis omalaadsest lasteaiast, kus lapsed veedavad enamuse päevast õues. Režissöör Urmas Reisberg rääkis lähemalt nii enda filmist kui ka kodumaisest dokumentalistikast üldiselt.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Filmi idee on inspireerida inimesi mõtlema sellele, mida tähendab "tervis" ning millist lapsepõlve me oma lastele tahame. Üldlevinud mõttemustri järgi tagame hea tervise sellega, kui hoiame pisikud endast eemal, sulgedes end hermeetilistesse ruumidesse, kus pole teravaid nurki.

"Õuemängud" pakub aga välja ühe alternatiivse mõtteviisi, jälgides lapsevanemaid, kes on rajanud lastehoiu, kus püütakse olla just erakordselt palju värskes õhus, matkata ja loodust tundma õppida. Selles hoius peetakse normaalseks, et terve olemiseks on vaja oma immuunsüsteemi arendada ja olla ka emotsionaalselt tasakaalus. Ma usun, et on olemas veelgi alternatiivseid lähenemisi, ning loodan, et film toob need ideed korraks ühiskondlikku arutellu.

Miks valisite just sellise teema?

Teema on minu jaoks väga aktuaalne, kuivõrd mul on omal samas vanuses lapsed ning peaaegu igast vestlusest käib läbi küsimus, kuidas on laste tervis - kes on nohus, kes on köhas. Paljude laste puhul tundub, et haigeolemine on nende jaoks pigem reegel kui erand. Aga see näitab, et midagi on lahti juba süstemaatiliselt, asi ei ole enam lastes, vaid selles, kuidas ühiskond neisse suhtub, mida neile lubab.

Kui õppisin tundma õuehoiu seltskonda ning üldse õuesõppe filosoofiat, mõistsin, et neid küsimusi võiks palju laiemalt arutada. Kes teab, äkki võidavad sellest veel teisedki lapsed ja lapsevanemad.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

"Eesti lugude" sarjas on aastate jooksul valminud üle 100 filmi. See on tunnustusväärne hulk. Tänu sarjale on kõik need filmid saanud ka süsteemset reklaami ning jõudnud regulaarselt TV-eetrisse. See on olnud filmidele väga hea platvorm, et algatada ühiskonnas uusi diskussioone ja viia pooleliolevaid edasi.

Lisaks on "Eesti lugudel" oluline roll ka selles, et kajastada Eesti inimesi ja elu mitmekihilisemalt ja -tahulisemalt, kui see muidu massimeedias kombeks.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

Selle filmiga oli algusest peale tunne, et minul tekkinud küsimusi peaks jagama laiema publikuga. Lootsin jõuda inimesteni, kes ehk tavapärastele filmiõhtutele ja -linastustele ei jõua. "Eesti lugude" programmist oli võimalik saada filmi tootmiseks rahaline toetus ning tagada ühtlasi ka eetrisseminek. Imeline!

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Eesti filmile nagu ka kultuurile üldiselt on iseloomulik teatav morbiidsus. Harvem kohtab soojemaid toone, positiivseid kangelasi ja elujõudu. Minu rõõmuks see reegel küll alati ei kehti ning loodan, et "Õuemängudest" saab ka üks julge erand.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Kuuldavasti veedab Eesti inimene keskmiselt televiisori mõjuväljas üle nelja tunni ööpäevast ehk umbes 60 päeva jagu ühes aastas. Lisaks veel Facebook, nutitelefon ja kõik muu, mis rahva vaimsele tervisele just head ei kuuluta. Peaksime ühiselt pingutama, et aidata neid inimesi õue värske õhu ja päris elu juurde. Kui nad saavad veidi ringi liikuda ja D-vitamiini koguda, küll neil tekib siis jälle huvi ka maailma asjade ja dokfilmide vastu.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.