Teenetemärgi pälvinud Laine Sepp: tõesti, sõnatu olen ({{commentsTotal}})

Laine Sepp sai kaks aastat tagasi ka Kuressaare linna teenetemärgi.
Laine Sepp sai kaks aastat tagasi ka Kuressaare linna teenetemärgi. Autor/allikas: Saarte Hääl/ Raul Vinni

Kuressaare muusikakooli viiuli- ja tšelloõpetaja Laine Sepp saab presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi. "Ma ei oskagi paugupealt midagi öelda. Tõesti, sõnatu olen," tuli uudis Sepale üllatusena kui talle helistasin.

Sepp lisas, et oli teadlik, et ta on auraha kandidaadiks esitatud, kuid ei oodanud, et ta selle ka tegelikult pälvib.

Keegi pole siis jõudnud veel täna õnne soovida?

Ei. Ma olen ju üsna vana, pensionär, käin tööl, elan aktiivset elu. Näiteks teen rahvusvahelist poiste keelpillifestivali, mis on maailmas tegelikult ainulaadne üritus. Ma õpin doktorantuuris. Ja siis ma poole ööni tegutsen, magan kaua. Töö on pealelõunane ja ma pole täna veel kuskil käinud.

Mis te arvate, mille eest te teenetemärgi saate?

Ma arvan, et seepärast, et paljud minu õpilased on läinud edasi õppima. Ja kõige rohkem ikkagi võib-olla selle poiste keelpillifestivali pärast. Ma olen seda 15 aastat teinud ja ma olen ise siiamaani sellest vaimustuses, väga vaimustuses. See festival on südamevalus tehtud. Kui me vaatame orkestreid – puha naised. Šveitsis nad palusid mul sellest kirjutada, Šveitsi keelpilliõpetajate ühingu ajakirjas on ilmunud minu artikkel.

Sellepärast ka, et ma olen terve elu mänginud. Keskkooliplikana hakkasin mängima. Olen mänginud matustel, Saare Kaluri popansamblis Briis, olen kaasa teinud Orissaare rahvapilliorkestris, terve kollektiiv võttis osa üleliidulisest taidlusfestivalist ja Ukraina kunsti dekaadist Moskvas, olen mänginud kohvikus salongimuusikat ja Kuressaare lossis aastaid suviti turistidele klassikalist muusikat.

Kui kaua te viiulit ja tšellot õpetanud olete?

Üle neljakümne aasta.

Mis on Eesti muusikaelus hästi, mis halvasti?

Mind vaevab see ühekülgsus, ses suhtes, et popmuusika, televisioon. Ütleme nii, et meil on asjad tasakaalust ära. Spordist räägitakse väga palju, muusikasaavutustest peaaegu mitte midagi. Näiteks kohalik televisioonireporter proovis kunagi teha mingit jupikest poiste keelpillifestivalist – ei läinud läbi. Mina saan hakkama, ma ei soiu. Olgugi, et ma oma raha eest käin tihti Euroopa keelpilliõpetajate ühingu konverentsidel, igal aastal on see eri maal. Ja ma tahan raamatuid osta, mul on juba suveks Saaremaa ooperipäevade kõigile etendustele piletid ostetud. Oma lapselastele ja pojale kinkisin jõuluks ooperifestivali piletid. Need on kallid üldiselt. Samas on nii suur vahe üldhariduskooliõpetaja ja muusikakooliõpetaja palga vahel. Aga ma ei soiu.

Mis mõttes "ei soiu"?

Aaa... See on saarlase kõne (naerab). Ütleme siis, et ei virise.

Palju õnne, Laine Sepp!



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: