Orkester etendab vaikust ({{commentsTotal}})

Eilne „MI“ näitas Tallinna Kammerorkestri esitust John Cage’i skandaalsest teosest „4′33″“, mis koosneb ainult pausidest. Sinna kõrvale kuulas „MI“ Bachi muusikat viiuldaja Christian Altenburgeri esituses ning küsis siis muusikateadlane Toomas Siitanilt ja dirigent Risto Joostilt, mis Cage’i ja Bachi ühendab ja vastandab.

Cage ja Bach paistavad vastandlikud: üks eksperimenteeris ja otsis vaikust, teine taotles süsteemset ja kontsentreeritud kõlapilti. „Cage liigub absoluutse nulli poole, see 4 minutit ja 33 sekundit, seal taga on 273 sekundit, mis on absoluutne null miinuskraadides. See on zenilik nulli või eimiski otsimine ja kuskilt maalt võiks öelda, et Bach on täielik vastand sellele, aga see ei ole nii, sest Bach omal moel otsib absoluutset kontsentratsiooni, täielikku pühendumust,“ avas teemat muusikateadlane Toomas Siitan. Ta lisas, et tänapäevaga pole kumbki helilooja kooskõlas. „Mõlemad tahavad meie taju piire avardada, kumbki eri viisil ja väga intensiivselt,“ sõnas Siitan.

Bachi muusika on erakordselt virtuooslik ja nõuab interpreedilt erilist kontsentratsiooni, tunnistas Toomas Siitan. „Sellega ta paneb oma esitajad metsikult proovile, teisalt ta allutab nad erilisele distsipliinile. Kui oled hajevil või enesekeskne, siis oled kohe rajalt maas.“

Bachi erilisus seisneb Siitani arvates paradoksis, et kuigi Bach ei mõelnud välja uusi vorme, rütmikujundeid ega harmooniamudeleid, vaid allutas end traditsioonidele, saavutas ta absoluutse vaimse vabaduse.

Viiuldaja Christian Altenburger, keda saab tänases „MI-s“ näha Bachi teoseid esitamas, usub, et Bachi muusikas on midagi objektiivset, mis ületab inimeste heitlikkuse. „Sa võid tunda, et Bach oli väga keskendunud ja harmooniline. Ta kirjutas igaks pühapäevaks uue teose. Sellest pühendumisest saab võtta energiat, kui mängid, töötad sellega,“ sõnas Altenburger. Bachi ja Cage’i kõrvutada viiuldaja ei soovinud. „Pean tunnistama, et ma kuulan parema meelega Bachi kui neli minutit vaikust, aga originaalsus maksab ka midagi,“ muigas ta.

Toomas Siitan tõi välja, et Cage’i „4′33″“ ongi omamoodi paradoks: ühtaegu muusika ja mitte. „Me võime öelda, et see on mingil moel „mittemuusika“, ometi saab seda ette kanda ainult teosena: tuleb osta noodid, igale orkestrandile oma partii, teisiti ei ole see lubatud. Kuulajad ostavad kõik pileti ja tulevad kohale. Samas võiksime minna tänavale ja see on tasuta ja nii-öelda autoriõigusi ignoreerides saaks kuulata seda Cage’i teost nii palju kui soovime,“ kirjeldas Siitan.

Selle valgel võib muidugi mõelda, et tegu on lihtsalt andeka äriplaaniga – mis saaks olla tulusam kui vormistada autoriõigused vaikusele. Dirigent Risto Joost arvas, et olenemata kommertslikest kahtlustustest tuleb tõdeda, et Cage’i „4′33″“ sunnib rohkem helidele keskenduma kui tavapärased muusikateosed. „Kui kuulame klassikalist sümfoonilist kontserti, siis tuleb sealt informatsiooni väga palju ja erinevatel tasanditel. Tämbrid ja kihid ei salvestu kõrvas, kui sa ei ole just mozartliku kuulmisega. Seevastu minimalistlik lähenemine, nagu ka Arvo Pärdi keskendumine ühele helile, tõmbab kuulmisfookuse teadlikult tämbri ilule,“ selgitas Joost. Ta lisas, et nii-öelda vaikust kuulates ootab ja kuulab publik ka juhuslikke helisid. Need omakorda teevad aitavad teha iga Cage’i „mittemuusika“ ettekande omapäraseks.  

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.