Orkester etendab vaikust ({{commentsTotal}})

Eilne „MI“ näitas Tallinna Kammerorkestri esitust John Cage’i skandaalsest teosest „4′33″“, mis koosneb ainult pausidest. Sinna kõrvale kuulas „MI“ Bachi muusikat viiuldaja Christian Altenburgeri esituses ning küsis siis muusikateadlane Toomas Siitanilt ja dirigent Risto Joostilt, mis Cage’i ja Bachi ühendab ja vastandab.

Cage ja Bach paistavad vastandlikud: üks eksperimenteeris ja otsis vaikust, teine taotles süsteemset ja kontsentreeritud kõlapilti. „Cage liigub absoluutse nulli poole, see 4 minutit ja 33 sekundit, seal taga on 273 sekundit, mis on absoluutne null miinuskraadides. See on zenilik nulli või eimiski otsimine ja kuskilt maalt võiks öelda, et Bach on täielik vastand sellele, aga see ei ole nii, sest Bach omal moel otsib absoluutset kontsentratsiooni, täielikku pühendumust,“ avas teemat muusikateadlane Toomas Siitan. Ta lisas, et tänapäevaga pole kumbki helilooja kooskõlas. „Mõlemad tahavad meie taju piire avardada, kumbki eri viisil ja väga intensiivselt,“ sõnas Siitan.

Bachi muusika on erakordselt virtuooslik ja nõuab interpreedilt erilist kontsentratsiooni, tunnistas Toomas Siitan. „Sellega ta paneb oma esitajad metsikult proovile, teisalt ta allutab nad erilisele distsipliinile. Kui oled hajevil või enesekeskne, siis oled kohe rajalt maas.“

Bachi erilisus seisneb Siitani arvates paradoksis, et kuigi Bach ei mõelnud välja uusi vorme, rütmikujundeid ega harmooniamudeleid, vaid allutas end traditsioonidele, saavutas ta absoluutse vaimse vabaduse.

Viiuldaja Christian Altenburger, keda saab tänases „MI-s“ näha Bachi teoseid esitamas, usub, et Bachi muusikas on midagi objektiivset, mis ületab inimeste heitlikkuse. „Sa võid tunda, et Bach oli väga keskendunud ja harmooniline. Ta kirjutas igaks pühapäevaks uue teose. Sellest pühendumisest saab võtta energiat, kui mängid, töötad sellega,“ sõnas Altenburger. Bachi ja Cage’i kõrvutada viiuldaja ei soovinud. „Pean tunnistama, et ma kuulan parema meelega Bachi kui neli minutit vaikust, aga originaalsus maksab ka midagi,“ muigas ta.

Toomas Siitan tõi välja, et Cage’i „4′33″“ ongi omamoodi paradoks: ühtaegu muusika ja mitte. „Me võime öelda, et see on mingil moel „mittemuusika“, ometi saab seda ette kanda ainult teosena: tuleb osta noodid, igale orkestrandile oma partii, teisiti ei ole see lubatud. Kuulajad ostavad kõik pileti ja tulevad kohale. Samas võiksime minna tänavale ja see on tasuta ja nii-öelda autoriõigusi ignoreerides saaks kuulata seda Cage’i teost nii palju kui soovime,“ kirjeldas Siitan.

Selle valgel võib muidugi mõelda, et tegu on lihtsalt andeka äriplaaniga – mis saaks olla tulusam kui vormistada autoriõigused vaikusele. Dirigent Risto Joost arvas, et olenemata kommertslikest kahtlustustest tuleb tõdeda, et Cage’i „4′33″“ sunnib rohkem helidele keskenduma kui tavapärased muusikateosed. „Kui kuulame klassikalist sümfoonilist kontserti, siis tuleb sealt informatsiooni väga palju ja erinevatel tasanditel. Tämbrid ja kihid ei salvestu kõrvas, kui sa ei ole just mozartliku kuulmisega. Seevastu minimalistlik lähenemine, nagu ka Arvo Pärdi keskendumine ühele helile, tõmbab kuulmisfookuse teadlikult tämbri ilule,“ selgitas Joost. Ta lisas, et nii-öelda vaikust kuulates ootab ja kuulab publik ka juhuslikke helisid. Need omakorda teevad aitavad teha iga Cage’i „mittemuusika“ ettekande omapäraseks.  

Toimetaja: Valner Valme



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?