Arvustus. Pilguheit vaimuravitseja varaaita ({{commentsTotal}})

Ludwig Feuerbach Autor: Wikipedia

Uus raamat
Ludwig Feuerbach
"Tuleviku filosoofia alused"
Koostanud ja tõlkinud Riin Kõiv
Ilmamaa, 336 lk

Mullu ilmus "Avatud Eesti raamatu" sarjas mõndagi põnevat: Ruth Benedicti "Kultuurimustrid", Nikolai Berdjajevi "Loomingu mõte", René Descartes’i "Arutlus meetodist", Paul Feyerabendi "Meetodi vastu", Bas C. van Fraasseni "Teaduslik pilt", Edward Gibboni "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" I–II, Max Plancki "Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt", Willard Van Orman Quine’i "Tõe otsing", Baruch Spinoza "Eetika", P. F. Strawsoni "Analüüs ja metafüüsika" ning Lev Võgotski "Kunsti psühholoogia". 2016. aastale pani väärika punkti Riin Kõivu koostatud ja tõlgitud Ludwig Feuerbachi esseevalimik "Tuleviku filosoofia alused".

Tänapäeval kerkib Ludwig Feuerbachi (1804-1872) nimi üles enamjaolt seoses teiste, enam tunnustatud 19. sajandi alguse ja keskpaiga mõtlejatega – küll kõneldakse temast kui Georg Wilhelm Friedrich Hegeli õpilasest ja hilisemast kriitikust, küll kui Karl Marxi ja Friedrich Engelsi eelkäijast. Feuerbachi enda filosoofilise programmiga saab lugeja eesti keeles tutvuda esmakordselt (tõsi, kogumiku seitsmest tekstist kaks ilmusid 2012. aastal ajakirja Akadeemia kolmandas numbris, samuti Riin Kõivu vahendatult).

Feuerbach nägi endas "humanistlikku vaimuravitsejat" (lk 285), kes püüdles inimkonda vaevavate "pea- ja südamehaiguste" (lk 7) väljajuurimise poole. Inimvaimu piinavate tõbede peamiste põhjustena nägi Feuerbach kristlikku teoloogiat ning saksa spekulatiivset filosoofiat, mille puudujääkide paljastamisele ja väärarusaamade lõhkumisele ta oma tekstides keskendubki.

Feuerbach ei suhtu kriitiliselt religiooni kui sellisesse, vaid end oma juurtest lahti rebinud kristlusesse, mille keskmes on ettekujutus jumalast kui inimesest eristuvast ning maailma piiridest väljaspool asuvast kõikvõimsast ja kõiketeadvast olendist. Feuerbach on veendunud, et inimliku ja jumaliku vastuolu on vaid illusoorne. Ta kirjutab: "Seda, kas jumal iseendas ja iseenda jaoks on midagi muud sellest, mis ta on minu jaoks, ei saa ma üldse teadagi; nagu ta on minu jaoks, nii on ta minu jaoks kõik, mis ta on." (lk 30)

Jumal pole nii tegelikult midagi muud kui inimese enda projektsioon täiusest, milles indiviid on vaba talle looduse poolt seatud ning tema kui indiviidi partikulaarsuses väljenduvatest piirangutest. Jumala olemus on inimese olemus, "inimese ettekujutus jumalast on inimindiviidi ettekujutus oma liigist, [---] jumal kui kõikide reaalide ja täiuste totaalsus pole muud kui indiviidide vahel jaotunud ning aja jooksul realiseeruvate liigiomaduste totaalsus" (lk 158). Jumalas ületab indiviid oma piiratuse ning saab üheks oma liigi, "teise inimese ja iseendaga" (lk 310). Inimene kui liik (mõeldud Feuerbachil mitte bioloogilise liigi, vaid "filosoofilis-antropoloogilise" kategooriana, lk 235), mitte indiviid, on jumal ning vastupidi, jumal on inimene, mitte maailmast lahus seisev üleloomulik olend.

Feuerbach ei ürita seega tõestada, et jumalat pole olemas, vaid soovib näidata, et "jumalik on tegelikult inimlik, see tähendab, et inimene ise on jumalik" (lk 260). Feuerbach ei ole nii rangelt võttes ateist, vaid antropoteist. Ta vaatleb religiooni antropoloogi pilgu läbi, seades selle keskmesse inimese, mitte (transtsendentse personifitseeritud) jumala.
Ühtlasi on Feuerbach tõrjuv Hegeli idealistliku käsitusega kulmineerunud spekulatiivse ehk üksnes mõistuslikule arutelule toetuva filosoofia suhtes, mida pidas kristliku teoloogia "ratsionalismiks maskeeritud jätkuks" (lk 297).

Feuerbach on nimelt seisukohal, et "ei saa eraldada absoluutset vaimu subjektiivsest vaimust ehk inimesest, ilma et asutaks seeläbi jälle tagasi samale vanale teoloogia seisukohale, ilma et meile seeläbi absoluutset vaimu kui teist, kui inimesest eraldiolevat vaimu, s.t kui väljaspool meid ennast eksisteerivat kummitust ette ei luuletataks" (lk 126). Vaimu ei saa lahutada kehast, iga vaim on seotud konkreetse kehaga. Mõistuse ja mõtlemise eelduseks on olemine ehk füüsiline eksistents, mitte vastupidi.

Inimkogemuse alus ja algus pole mitte idee, vaid konkreetne tegelikkus, mida inimene tajub meeltega. Inimene on seega meeleline olend ja inimlik kogemus meeleline kogemus. Alles meelelisest kogemusest võrsuvad teadmine ja mõtlemine. Filosoofia eesmärk pole Feuerbachi järgi "meelelistest, s.t tegelikest asjadest eemalduda, vaid [---] nende juurde jõuda – mitte [---] muuta esemed mõteteks ja ideedeks, vaid [---] teha nähtamatu tavalisele silmale nähtavaks" (lk 204) ehk tuvastada abstraktne konkreetses ja ideaalne reaalses (spekulatiivne filosoofia toimib äraspidiselt ning üritab ideest tuletada asja, lk 130).

Siit võrsub ka Feuerbachi nägemust uuest, meelelisest filosoofiast, mida on hiljem kirjeldatud kui naturalistlik-humanistlikku (lk 294) ja materialistlik-humanistlikku (lk 320). Feuerbach asetab filosoofia, nagu religioonigi, fookusesse tundva inimese ehk tõstab antropoloogia filosoofia kohale (antropoloogiat defineeribki Feuerbach kui "inimese filosoofiat", vastandades seda teoloogiale kui "absoluudifilosoofiale", lk 145). Seejuures on tema mõttearenduste keskmes ikka ja alati just ühiskondlik inimene, kuivõrd "inimese olemuse seab [ta] üksnes ühisolemisse" (lk 54). Uus inimesekeskne filosoofia on Feuerbachil praktiliselt motiveeritud, sellest peab sündima reaalne kasu nii igale indiviidile eraldi kui seeläbi ühiskonnale tervikuna. Raamatu koostaja ja tõlkija Riin Kõiv kirjeldab Feuerbachi õpetuse eesmärki lühidalt nõnda: "kujundada vaimuhariduse abil järk-järgult, ent seda põhjalikumalt ja püsivamalt inimeste enese- ja maailmateadvust ning seeläbi inimesi ja maailma endid" (lk 306). Lõplikult jäi Feuerbachil uus naturalistlik-antropoloogiline filosoofia siiski välja arendamata.

Riin Kõiv on "Tuleviku filosoofia alustega" teinud ära suure töö. Kõiv mitte ainult ei tõlkinud ja seadnud tekstid kokku, vaid tema sulest pärinevad ka teose järelsõna ning üksikasjalik kommentaarium, mis avavad Feuerbachi kirjutiste tausta ja asetavad tema tegevuse konteksti. Samuti väärib kiitust Kõivu otsus valida kogumikku tekstide algversioonid (kirjutatud ajavahemikus 1839–1843), mis aitab lugejal jälgida Feuerbachi religioonikriitilise ja filosoofilise mõtte arengut ning tema kirjavaras kajastuvaid mõjuajaloolisi protsesse (lk 12).

Ludwig Feuerbachi eesti keelde jõudmine on rõõmustav sündmus. Paraku meenub sellistel puhkudel alati uue teravusega ka see, mis veel puudu. Näiteks Feuerbachi nooruspõlve eeskuju ja hilisem kriitika märklaud Hegel ootab jätkuvalt maakeelde ümber panemist. Loodetavasti saab varsti sellegi puuduse kõrvaldamise üle heameelt tunda.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.