Arvustus. Pilguheit vaimuravitseja varaaita ({{commentsTotal}})

Ludwig Feuerbach
Ludwig Feuerbach Autor/allikas: Wikipedia

Uus raamat
Ludwig Feuerbach
"Tuleviku filosoofia alused"
Koostanud ja tõlkinud Riin Kõiv
Ilmamaa, 336 lk

Mullu ilmus "Avatud Eesti raamatu" sarjas mõndagi põnevat: Ruth Benedicti "Kultuurimustrid", Nikolai Berdjajevi "Loomingu mõte", René Descartes’i "Arutlus meetodist", Paul Feyerabendi "Meetodi vastu", Bas C. van Fraasseni "Teaduslik pilt", Edward Gibboni "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" I–II, Max Plancki "Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt", Willard Van Orman Quine’i "Tõe otsing", Baruch Spinoza "Eetika", P. F. Strawsoni "Analüüs ja metafüüsika" ning Lev Võgotski "Kunsti psühholoogia". 2016. aastale pani väärika punkti Riin Kõivu koostatud ja tõlgitud Ludwig Feuerbachi esseevalimik "Tuleviku filosoofia alused".

Tänapäeval kerkib Ludwig Feuerbachi (1804-1872) nimi üles enamjaolt seoses teiste, enam tunnustatud 19. sajandi alguse ja keskpaiga mõtlejatega – küll kõneldakse temast kui Georg Wilhelm Friedrich Hegeli õpilasest ja hilisemast kriitikust, küll kui Karl Marxi ja Friedrich Engelsi eelkäijast. Feuerbachi enda filosoofilise programmiga saab lugeja eesti keeles tutvuda esmakordselt (tõsi, kogumiku seitsmest tekstist kaks ilmusid 2012. aastal ajakirja Akadeemia kolmandas numbris, samuti Riin Kõivu vahendatult).

Feuerbach nägi endas "humanistlikku vaimuravitsejat" (lk 285), kes püüdles inimkonda vaevavate "pea- ja südamehaiguste" (lk 7) väljajuurimise poole. Inimvaimu piinavate tõbede peamiste põhjustena nägi Feuerbach kristlikku teoloogiat ning saksa spekulatiivset filosoofiat, mille puudujääkide paljastamisele ja väärarusaamade lõhkumisele ta oma tekstides keskendubki.

Feuerbach ei suhtu kriitiliselt religiooni kui sellisesse, vaid end oma juurtest lahti rebinud kristlusesse, mille keskmes on ettekujutus jumalast kui inimesest eristuvast ning maailma piiridest väljaspool asuvast kõikvõimsast ja kõiketeadvast olendist. Feuerbach on veendunud, et inimliku ja jumaliku vastuolu on vaid illusoorne. Ta kirjutab: "Seda, kas jumal iseendas ja iseenda jaoks on midagi muud sellest, mis ta on minu jaoks, ei saa ma üldse teadagi; nagu ta on minu jaoks, nii on ta minu jaoks kõik, mis ta on." (lk 30)

Jumal pole nii tegelikult midagi muud kui inimese enda projektsioon täiusest, milles indiviid on vaba talle looduse poolt seatud ning tema kui indiviidi partikulaarsuses väljenduvatest piirangutest. Jumala olemus on inimese olemus, "inimese ettekujutus jumalast on inimindiviidi ettekujutus oma liigist, [---] jumal kui kõikide reaalide ja täiuste totaalsus pole muud kui indiviidide vahel jaotunud ning aja jooksul realiseeruvate liigiomaduste totaalsus" (lk 158). Jumalas ületab indiviid oma piiratuse ning saab üheks oma liigi, "teise inimese ja iseendaga" (lk 310). Inimene kui liik (mõeldud Feuerbachil mitte bioloogilise liigi, vaid "filosoofilis-antropoloogilise" kategooriana, lk 235), mitte indiviid, on jumal ning vastupidi, jumal on inimene, mitte maailmast lahus seisev üleloomulik olend.

Feuerbach ei ürita seega tõestada, et jumalat pole olemas, vaid soovib näidata, et "jumalik on tegelikult inimlik, see tähendab, et inimene ise on jumalik" (lk 260). Feuerbach ei ole nii rangelt võttes ateist, vaid antropoteist. Ta vaatleb religiooni antropoloogi pilgu läbi, seades selle keskmesse inimese, mitte (transtsendentse personifitseeritud) jumala.
Ühtlasi on Feuerbach tõrjuv Hegeli idealistliku käsitusega kulmineerunud spekulatiivse ehk üksnes mõistuslikule arutelule toetuva filosoofia suhtes, mida pidas kristliku teoloogia "ratsionalismiks maskeeritud jätkuks" (lk 297).

Feuerbach on nimelt seisukohal, et "ei saa eraldada absoluutset vaimu subjektiivsest vaimust ehk inimesest, ilma et asutaks seeläbi jälle tagasi samale vanale teoloogia seisukohale, ilma et meile seeläbi absoluutset vaimu kui teist, kui inimesest eraldiolevat vaimu, s.t kui väljaspool meid ennast eksisteerivat kummitust ette ei luuletataks" (lk 126). Vaimu ei saa lahutada kehast, iga vaim on seotud konkreetse kehaga. Mõistuse ja mõtlemise eelduseks on olemine ehk füüsiline eksistents, mitte vastupidi.

Inimkogemuse alus ja algus pole mitte idee, vaid konkreetne tegelikkus, mida inimene tajub meeltega. Inimene on seega meeleline olend ja inimlik kogemus meeleline kogemus. Alles meelelisest kogemusest võrsuvad teadmine ja mõtlemine. Filosoofia eesmärk pole Feuerbachi järgi "meelelistest, s.t tegelikest asjadest eemalduda, vaid [---] nende juurde jõuda – mitte [---] muuta esemed mõteteks ja ideedeks, vaid [---] teha nähtamatu tavalisele silmale nähtavaks" (lk 204) ehk tuvastada abstraktne konkreetses ja ideaalne reaalses (spekulatiivne filosoofia toimib äraspidiselt ning üritab ideest tuletada asja, lk 130).

Siit võrsub ka Feuerbachi nägemust uuest, meelelisest filosoofiast, mida on hiljem kirjeldatud kui naturalistlik-humanistlikku (lk 294) ja materialistlik-humanistlikku (lk 320). Feuerbach asetab filosoofia, nagu religioonigi, fookusesse tundva inimese ehk tõstab antropoloogia filosoofia kohale (antropoloogiat defineeribki Feuerbach kui "inimese filosoofiat", vastandades seda teoloogiale kui "absoluudifilosoofiale", lk 145). Seejuures on tema mõttearenduste keskmes ikka ja alati just ühiskondlik inimene, kuivõrd "inimese olemuse seab [ta] üksnes ühisolemisse" (lk 54). Uus inimesekeskne filosoofia on Feuerbachil praktiliselt motiveeritud, sellest peab sündima reaalne kasu nii igale indiviidile eraldi kui seeläbi ühiskonnale tervikuna. Raamatu koostaja ja tõlkija Riin Kõiv kirjeldab Feuerbachi õpetuse eesmärki lühidalt nõnda: "kujundada vaimuhariduse abil järk-järgult, ent seda põhjalikumalt ja püsivamalt inimeste enese- ja maailmateadvust ning seeläbi inimesi ja maailma endid" (lk 306). Lõplikult jäi Feuerbachil uus naturalistlik-antropoloogiline filosoofia siiski välja arendamata.

Riin Kõiv on "Tuleviku filosoofia alustega" teinud ära suure töö. Kõiv mitte ainult ei tõlkinud ja seadnud tekstid kokku, vaid tema sulest pärinevad ka teose järelsõna ning üksikasjalik kommentaarium, mis avavad Feuerbachi kirjutiste tausta ja asetavad tema tegevuse konteksti. Samuti väärib kiitust Kõivu otsus valida kogumikku tekstide algversioonid (kirjutatud ajavahemikus 1839–1843), mis aitab lugejal jälgida Feuerbachi religioonikriitilise ja filosoofilise mõtte arengut ning tema kirjavaras kajastuvaid mõjuajaloolisi protsesse (lk 12).

Ludwig Feuerbachi eesti keelde jõudmine on rõõmustav sündmus. Paraku meenub sellistel puhkudel alati uue teravusega ka see, mis veel puudu. Näiteks Feuerbachi nooruspõlve eeskuju ja hilisem kriitika märklaud Hegel ootab jätkuvalt maakeelde ümber panemist. Loodetavasti saab varsti sellegi puuduse kõrvaldamise üle heameelt tunda.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk