Jazzkaar tähistab juubelit ({{commentsTotal}})

GoGo Penguin
GoGo Penguin Autor/allikas: Jazzkaar

21. - 30. aprillini toimuva Jazzkaare peaesinejad on viie Grammyga pärjatud lauljatar Dianne Reeves, trummilegend Steve Gadd, klubiduo GoGo Penguin, lauljatar-bassist Meshell Ndegeocello ja fusion-jazzgrupp Spyro Gyra.

Kolmandat aastat on Jazzkaare koduks Tallinnas Vaba Lava ja Punane Maja Telliskivi Loomelinnakus. Lisaks jõuab festival 11 linna üle Eesti.

Erilise projektina tähistab Jazzkaar 50 aasta möödumist 1967. aastal Eesti ja Nõukogude muusikaelus märgiliseks kujunenud rahvusvahelisest jazzifestivalist Tallinn-67. New York Timesi esilehele jõudnud sündmusel tekitas suurima elevuse tänaseks tõelisi jazzilegende ühendav Charles Lloyd Quartet. Paraku jäi võimude läänelike mõjude kartuses too festival 1949. aastal alanud traditsioonis viimaseks. Nüüd taaselustab festivali toona 16-aastaselt debüteerinud Tõnu Naissoo oma Unity grupi ning Poola jazzi tähe Zbigniew Namyslowski kvintetiga.

Jazzkaar tähistab ka maailma mõjukaima jazzilaulja Ella Fitzgeraldi 100. sünniaastapäeva. Siim Aimla juhitud galakontserdil interpreteerivad legendi lugusid Liisi Koikson, Sofia Rubina, Susanna Aleksandra koos Estonian Dream Big Bandiga ning läti staar Intars Busulis.

Eesti artistide uut loomingut kuuleb albumit “Coffee for One” esitlevalt Liisi Koiksonilt, Kristjan Randalu rahvusvaheliselt kollektiivilt Limes Occidentalis, Erki Pärnoja : Efterglow-lt, Maria Faustilt koos taani lauljatar Kira Skoviga, Siiri Sisaskilt ja teistelt.

Euroopa jazzi mitmekesisust esindavad kevadisel Jazzkaarel Hollandi legendtrummar Han Bennink, trompetistist saksa jazziuuendaja Sebastian Studnitzky, fantaasiarikas prantsuse kvintett Papanosh, maagilisi Vahemere kõlasid vahendav hispaania duo Isabel Vinardell & Isabelle Laudenbach, kontserdil Igor Stravinski loomingule keskenduv Taani trio The Firebirds, saksa-šveitsi minimalistlik elektrooniline klaveriduo Grandbrothers, Leedu jazzi tulevikku aimata laskev Silent Blast Quintet ning Rumeenia taustaga svingilauljatar Alice Francis.

Idamaised mustrid segunevad jazziga Armeenia päritolu pianisti Tigran Hamasyani loomingus. Palestiina rütme miksib oudivirtuoos Adnan Joubrani kvintett.

Jazzkaare nädalalõppude klubiõhtutel loovad tantsulist meeleolu GoGo Penguin (UK), I Wear* Experiment (Eesti), Kenton Slash Demon (Taani), Yussef Kamaal (UK) ja Estrada Orchestra (Eesti), Yemen Blues (Iisrael) ja Iyeoka (Nigeeria-USA).

Festivali põhiprogrammi kontserdid Tallinnas on: Adnan Joubran Quintet; Alice Francis; Dianne Reeves; „Ella Fitzgerald 100” - Liisi Koikson, Sofia Rubina, Susanna Aleksandra, Intars Busulis & Estonian Dream Big Band; Erki Pärnoja : Efterglow; Estrada Orchestra; GoGo Penguin; Grandbrothers; Han Bennink feat. Jaak Sooäär, Laura Põldvere, Kadri Voorand; Holler My Dear; I Wear* Experiment; Isabel Vinardell & Isabelle Laudenbach; Iyeoka; Kenton Slash Demon; Kira Skov & Maria Faust; Kirke Karja Quintet; Kristjan Randalu Limes Occidentalis; Liisi Koikson & Band; Maarja Nuut; Mairo Marjamaa Quintet; Marie Vaigla & Raul Vaigla; Meshell Ndegeocello; Neli kontrabassi; Papanosh; The Firebirds; „Tribute to Tallinn-67“ Tõnu Naissoo Unity ja Zbigniew Namyslowski Quintet; Sebastian Studnitzky Quartet; Siiri Sisask feat. Robert Jürjendal & Peedu Kass; Silent Blast Quintet; Spyro Gyra; Steve Gadd; Tanja Mihhailova & Band; Tigran Hamasyan; Toomas Rull Quartet; Yemen Blues; Yussef Kamaal.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: