Raul Vaiksoo: Admiraliteedi basseini äärsed korterelamud sulgevad meie merevaate jäädavalt ({{commentsTotal}})

Raul Vaiksoo
Raul Vaiksoo Autor: ERR

Eelmisel nädalal teatasime riiklike teenetemärkide saajad, kelle hulgas oli ka palju kultuuriinimesi. Valgetähe IV klassi ordeni pälvib arhitekt Raul Vaiksoo, kes naasis täna pikalt reisilt Eestisse ja vastas kultuuriportaali küsimustele. Muuhulgas ütles Vaiksoo, et talle meeldib Rotermanni kvartal, aga eriarvamusel on ta merepoolsete uusehituste osas. Kuna tal ei Facebooki ega sülearvutit ega mobiiltelefoni ega autot, nendib Vaiksoo, et edukad eestlased peavad teda ilmselt asotsiaaliks.

Palju õnne! Mis te arvate, mille eest see tunnustus eelkõige on?

Oh, jah! Ei tea! Olen nüüd isegi selle üle mõelnud. Eks oma pika elu jooksul olen projekte teinud tõesti palju, neid on kindlasti üle 300. Tagasihoidlikult tahaks öelda, et ka auhindu oma arhitektuuri eest olen saanud üsna palju, kusagil kümne ja kahekümne vahel, kaasa arvatud see Eesti Oscar ehk Kultuurkapitali aastapreemia.

Aga sellise taustaga arhitekte on Eestis ju ohtralt. Üks arhitekt parem kui teine. Võib olla mängis siin rolli ka minu muu tegevus. Olen samas ka ajaloolane ja kujundaja. Olen kirjutanud raamatuid ja mitmeid raamatuid ka kujundanud. Loonud tarbegraafikat ja kavandanud plakateid, postkaarte ja kalendreid. Teinud lavakujundusi ja isegi filmis mänginud, küll lühiosa. Äkki oli tunnustust vääriv see mitmekesisus ja seega väike erinevus teistest arhitektidest.

Ütlen veelkord, ei tea!

Teie töödes on ajalugu ja modernsust, millest algab maja? Joonest paberil, ideest, nurgakivist?

Oi, oi! Veel raskem küsimus. Aga siiski... idee peas on siiski enne kui joon paberil, aga nende vahe on vaid üks sekund. Vähemalt 90 protsenti minu projektidest toetuvad esimese sekundi ideele. Aga... see polegi nii lihtne. On ka sedasi, et kaldun edasiste sirgelduste käigus sellest algideest üsna kaugele ja pusin vahel nädalaid-kuid eskiisprojekti juures. Töö, töö ja veelkord töö. Siin on tähtis jumalik sähvatus, aga see tuleb, kuigi, muide, mõne projekti puhul ei tulegi, vaid laua taga istudes tööd tehes. Pusin ja pusin... no, ei tule! Siis äkki: pahh! Äkki on kõik mu peas paigas ja kõik järgnev on juba idee vormistus. Aga siin on tõesti üks huvitav asi. Pärast pikki eksirännakuid avastan, et olen peaaegu oma algidee juures tagasi. Siis isegi imestan, kuidas ma kohe algul neid õigeid jooni ei näinud.

Nurgakivi panek on küll juba hilisem asi ja valmiva maja projekteeritud põhikontseptsiooni see ei muuda. Siiski on küsimus hea. Tõepoolest, projekteerimine jätkub ka ehituse käigus ja vahel võivad sinna sisse viidud muutused olla üsna radikaalsed.

Küsimuse esimesest poolest. Olen arhitektuuris traditsionalist. Mulle meeldib vana arhitektuur ja tahan seda taaselustada, küll modernistlikus võtmes. Arvan üldse, et kogu maailma arhitektuur ühtlustub ja see mulle ei meeldi. Tundub, et nüüdisaja arhitektid lappavad arvutiekraanil vaid arhitektuuriajakirju. See pole etteheide, sest meil Eestis on väga head kaasaegset arhitektuuri, kuid kahjuks pole Euroopa, Ameerika või Eesti modernismil enam mingit vahet.

Olen läinud teist teed. Käin mööda Vabaõhumuuseumi või rändan Eestis ja soomeugrilaste maadel ja mõõdistan-pildistan sealset arhitektuuri, et neid unikaalseid sõlmi oma traditsionalistlikku arhitektuuri siduda. Üldse rändan ma mööda maailma tihti ringi ja vahel on minu sõlmed arhitektuuris üsna ootamatud. Äkki eristun ma teistest sellepoolest?

Teie viimaste tööde seas paistab silma näiteks Rakvere kinomaja, mis on hetkel käsil?

Rakvere Teatrikino hoone vist tõesti õnnestus, ehkki algprojekti konkursile tegin juba kümme aastat tagasi. Ehituse alustamiseks oli mitmeid tagasilööke – sealhulgas masu. Projekt taaskäivitati paar aastat tagasi, kuid ka siis oli mitmeid probleeme. Riigihankega vahetati ehitajat, lisaks tekkis palju muid hädasid, millega oleks ehitus peaaegu taas peatatud.  Aga nüüd on see objekt lõpuks valmis ja olen üliõnnelik. Arvan, et hoone sai päris hea. Ka tagasiside on olnud seni vaid positiivne.

Hiljaaegu valmis mul ka üks teine üsna tähtis objekt – Viljandi krematoorium-tavandisaal, mis on samuti tunnustust leidnud.

Üldjuhul ei küsita arhitektilt, mis praegu käsil. Sellele vastamine toovat ebaõnne. Võin vaid umbmääraselt vastata, et laual on vähemalt kolm üsna olulise asukohaga eramut. Üldiselt ongi nii, et mõned projektid jäävad susisema. Teed ära eskiisi, siis vahe ja mõni paus võib olla aastatepikkune. Kunagi ei tea, mil tuleb meilile teade: "Paneme nüüd edasi". Ja selliseid pooleliolevaid projekte on mitmeid.

Vabandust, ei teadnud, et ei küsita. Mis seisus on Eesti arhitektuur? Tegijad ise ütlevad, et hästi, mina "tarbijana" ütleks, et tehakse ägedaid hooneid, aga tihti puudub ansambel meie linnade üldpildis.

Meil Eestis on väga head arhitektuuri ja pole siin ka väliskülaliste ees häbeneda midagi. Eks iga tähtsaimgi hoone või monument linnaruumis tekitab rahva seas esialgu kõva kisa. Aja jooksul kuidagi kõik harjuvad ja avastatakse, et polegi ju nii hirmus. Veel aeg edasi ja juba... päris õnnestunud teine, projekt oli lihtsalt ajast ees! Siis veel veidi aega edasi ja objekt võetakse lausa muinsuskaitse alla.

Ma mäletan liigagi hästi seitsmekümnendate lõpus seda suurt kära Linnahalli projekti ümber. Nüüd on see muinsuskitse all. Püüdsin juba tollal arhitektuuriüliõpilasena (olen suur tolerant) seletada projekti kritiseerijatele sarnast suurimat fenomeni sadakond aastat tagasi. Nimelt 19. sajandi lõpus ehitati ühte suurlinna objekt, mille mahavõtmist nõudis pea kogu linnarahvas: "Sellist jõledust me oma linnas ei salli!" Nüüd on see Euroopa üks suurimaid vaatamisväärsusi ja turistide vool selle juurde on permanentne. Muide, sama tolerantne olen ma Vabadussamba ja uue Eesti brändi disaini suhtes. Eks nüüd lüükse mind sellise avalduse eest sama samba külge risti, aga eks Aeg annab arutust!

Linnapildist... Arhitektuur kui hoone ja arhitektuur kui linnaruum on vaksa võrra erinevad asjad. Linnaruumi suhtes olen ma tõesti vahel üpris kriitiline. Mulle tohutult meeldib Rotermanni kvartal. See on täis hiilgavat arhitektuuri. Eriarvamusel olen ma merepoolsete uusehituste suhtes. Need uued korterelamud, mis Admiraliteedi basseini juurde kerkivad, sulgevad meie merevaated jäädavalt.

Olete nii kõva tegija, et saate hakkama ilma moblata. See on kahtlemata privileeg tänapäeval. Kas on hetki, kui tunnete kiusatust?

Ei, kiusatust ma ei tunne. Ma pole mobiilide vastane, sest olen nii mõnigi kord ju oma lähedaste-sõprade telefoni "häda korral" kasutanud. Olen närb telefoni kasutaja elu aeg olnud. Mulle meeldib inimestega suhelda näost näkku. Ma ei võitle tuuleveskitega.

Olen tihti deklareerinud, et olen 21. sajandi vastane. No see on muidugi nali, kuid mingi iva siin siiski on. Mul ei ole ka telerit, sülearvutit, ei loe kaasaegseid ajalehti, pole kunagi autot juhtinud, ei tea, mis on Facebook jne... Ühesõnaga, olen edukate eestlaste arvates asotsiaal. Ma loen ja kirjutan raamatuid, uurin midagi, projekteerin maju ja lihtsalt teen Jumala palge ees oma tööd. Mul pole aegagi kellelegi helistada.

Pean tunnistama, et tänu mobiiltelefoni puudumisele olen kaotanud mitu üsna tasuvat projekti. Vene uusrikkurid ei saanud lihtsalt aru, kuidas on tänapäeval võimalik teha projekti mobiilsidet omamata. Ju nad arvasid, asja süüvimata, et ma olen luuser, mida ma võib olla olengi.

Ei ole. Pigem olete oma elu vabastanud teie jaoks liigsest ja inimese sõltuvus tehnoloogiast ongi juba jaburaks läinud. Respekt. Aga mis veel praegu rõõmu teeb peale preemia?

Oh! Preemia oli muidugi suur üllatus.

Nõuka-aegse inimesena, Eesti asja eest isegi sini-must-valge lehvitamise eest vanglas istunud inimesena, olen ma üliõnnelik, et elan nüüd vabas Eesti riigis. Mind ei häiri eriti isegi see, et inimesed virisevad ümberringi. Meie riik on tugev ja kui kellelegi ei meeldi, siis mingu vanasse vene aega tagasi ja siis juba tõesti kartulikoori sööma.

Muidugi armastan ma üle kõige oma peret ja lapsi. Kuid on veel see teine armastus... minu vaba Eesti. Ma ma olen üliõnnelik, et kõik need mul olemas on! 



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk