A-klassi Locarno filmifestival teeb juubeliaastal kummarduse Baltimaade kinole ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp Autor: ERR

Rahvusvahelise Produtsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) A-klassi kategooria festivalide hulka kuuluv Locarno filmifestival Šveitsis tunnustab oma 70. juubeliaasta programmis eraldi Baltimaade kino.

"Tegemist on suure tunnustusega Balti riikidele, mis kõik tähistavad 2018. aastal oma iseseisvumise sajandat tähtpäeva," ütles Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp. "Kõigil kolmel riigil on juubeliaastal oma filmiprogramm, mis keskendub teemale "100 aastat vabariiki"."

Järeltöötluses filmidele hüppelauaks pakutava algatuse Esmapilk (First Look) seitsmes aasta Locarno filmiturul võtab fookusse Eesti, Läti ja Leedu üha enam rahvusvaheliselt silma paistva filmitööstuse uusimad projektid.

"EFI korraldab mitmeid fookusüritusi maailma olulisematel filmifestivalidel, et suurendada Eesti filmi nähtavust nendel turgudel. Üks ideaalseid näiteid on Esmapilk, mille raames hindavad valmimisjärgus töid sel aastal Cannes’i ja Veneetsia filmifestivalide programmide valijad," ütles Sepp. "Selline suurepärane võimalus avaneb Eesti tegijatele tänavu esimest korda."

Esmapilk valib välja viis kuni seitse projekti, mille produtsendid saavad Locarno filmiturule kogunenud tööstusharu ladvikule oma töid esitleda. Valitud projektidele pööravad eritähelepanu nii müügiagendid, ostjad, programmikoostajad kui ka järeltöötluse fondide esindajad.

"Locarno filmiturg on ideaalne koht, millega anda parajat nähtavust teatud konkreetsele etapile [filmiprotsessis]. Esmapilk on fookusriikide jaoks suurepärane võimalus tuua esile oma kino," ütles Locarno festivali üks kunstilisi juhte ja rahvusvahelise osakonna juhataja Nadia Dresti, lisades, et Balti riigid võidavad Šveitsi festivali filmituru kogemusest kindlasti palju. "Keegi ei saa kindel olla, eriti veel tänapäeval, filmi müügis, ent meie suudame tagada, et valitud filme näevad lisaks kõrgetasemelisele žüriile ka ostjad, festivalide programmijuhid ja teised Locarnosse sõitnud professionaalid."

Baltimaade kinotööstus on viimastel aastatel pälvinud laialdaselt rahvusvahelist tunnustust. Üheks hinnatumaks saavutuseks võib pidada Eesti ja Gruusia koostöös valminud sõjavastast draamat "Mandariinid", mis püüdis 2015. aastal parima võõrkeelse filmi kategoorias nii Oscarit kui Kuldgloobust. Säravalt on silma paistnud ka Läti coming-of-age-draama "Siin ma olen" (Es esmu šeit), mille režissöör Renārs Vimba võitis aasta eest Berliini filmifestivalil Kristallkaru auhinna, ning Leedu-Tšiili-Taani dokumentaalfilm "Ma pole pärit siit" (Yo no soy de aquí), mille lavastajad tšiillanna Maite Alberdi ja leedulanna Giedrė Žickytė nomineeriti mullu Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias.

"Hiljutised arengud meie filmitööstuses, näiteks cash rebate süsteemi kasutuselevõtt ja vabariigi sajanda juubeliaasta tähistamise programm, tõestavad, et meil on rahvusvahelisele filmimaastikule palju pakkuda," ütles Sepp. "Locarno on selleks ideaalne paik."

"Läti Riiklikul Filmikeskusel on väga hea meel võtta osa Locarno filmifestivali programmist Esmapilk, mis pakub suurepärast võimalust Läti filmitööstusel esitleda osa oma kasvanud toodangust – 16 uhiuut mängufilmi – Läti vabariigi sajanda aastapäeva programmis," ütles keskuse juht Dita Rietuma.

"Väikeriikides seisab filmitööstus silmitsi suurte väljakutsetega ning Locarno filmifestivali ja Balti riikide partnerlus on jõuline loominguline vastus neile väljakutsetele," lausus Leedu Filmikeskuse direktor Rolandas Kvietkauskas.

Varem on Esmapilk suunanud oma fookuse Poola, Iisraeli, Brasiilia, Tšiili, Mehhiko ja Colombia filmitööstusele, mille toodangust on mitmed filmid just Locarnost tuule tiibadesse saanud.

Locarno filmifestival käivitab oma 70. juubeliaasta üritused juba veebruaris ning võtab kasutusele Twitteri hashtag’i #Locarno70. Pidulik aasta päädib festivaliga, mis leiab aset 2. kuni 12. augustini.

Toimetaja: Valner Valme



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.