A-klassi Locarno filmifestival teeb juubeliaastal kummarduse Baltimaade kinole ({{commentsTotal}})

Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp
Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp Autor: ERR

Rahvusvahelise Produtsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) A-klassi kategooria festivalide hulka kuuluv Locarno filmifestival Šveitsis tunnustab oma 70. juubeliaasta programmis eraldi Baltimaade kino.

"Tegemist on suure tunnustusega Balti riikidele, mis kõik tähistavad 2018. aastal oma iseseisvumise sajandat tähtpäeva," ütles Eesti Filmi Instituudi (EFI) juht Edith Sepp. "Kõigil kolmel riigil on juubeliaastal oma filmiprogramm, mis keskendub teemale "100 aastat vabariiki"."

Järeltöötluses filmidele hüppelauaks pakutava algatuse Esmapilk (First Look) seitsmes aasta Locarno filmiturul võtab fookusse Eesti, Läti ja Leedu üha enam rahvusvaheliselt silma paistva filmitööstuse uusimad projektid.

"EFI korraldab mitmeid fookusüritusi maailma olulisematel filmifestivalidel, et suurendada Eesti filmi nähtavust nendel turgudel. Üks ideaalseid näiteid on Esmapilk, mille raames hindavad valmimisjärgus töid sel aastal Cannes’i ja Veneetsia filmifestivalide programmide valijad," ütles Sepp. "Selline suurepärane võimalus avaneb Eesti tegijatele tänavu esimest korda."

Esmapilk valib välja viis kuni seitse projekti, mille produtsendid saavad Locarno filmiturule kogunenud tööstusharu ladvikule oma töid esitleda. Valitud projektidele pööravad eritähelepanu nii müügiagendid, ostjad, programmikoostajad kui ka järeltöötluse fondide esindajad.

"Locarno filmiturg on ideaalne koht, millega anda parajat nähtavust teatud konkreetsele etapile [filmiprotsessis]. Esmapilk on fookusriikide jaoks suurepärane võimalus tuua esile oma kino," ütles Locarno festivali üks kunstilisi juhte ja rahvusvahelise osakonna juhataja Nadia Dresti, lisades, et Balti riigid võidavad Šveitsi festivali filmituru kogemusest kindlasti palju. "Keegi ei saa kindel olla, eriti veel tänapäeval, filmi müügis, ent meie suudame tagada, et valitud filme näevad lisaks kõrgetasemelisele žüriile ka ostjad, festivalide programmijuhid ja teised Locarnosse sõitnud professionaalid."

Baltimaade kinotööstus on viimastel aastatel pälvinud laialdaselt rahvusvahelist tunnustust. Üheks hinnatumaks saavutuseks võib pidada Eesti ja Gruusia koostöös valminud sõjavastast draamat "Mandariinid", mis püüdis 2015. aastal parima võõrkeelse filmi kategoorias nii Oscarit kui Kuldgloobust. Säravalt on silma paistnud ka Läti coming-of-age-draama "Siin ma olen" (Es esmu šeit), mille režissöör Renārs Vimba võitis aasta eest Berliini filmifestivalil Kristallkaru auhinna, ning Leedu-Tšiili-Taani dokumentaalfilm "Ma pole pärit siit" (Yo no soy de aquí), mille lavastajad tšiillanna Maite Alberdi ja leedulanna Giedrė Žickytė nomineeriti mullu Euroopa Filmiauhinnale parima lühifilmi kategoorias.

"Hiljutised arengud meie filmitööstuses, näiteks cash rebate süsteemi kasutuselevõtt ja vabariigi sajanda juubeliaasta tähistamise programm, tõestavad, et meil on rahvusvahelisele filmimaastikule palju pakkuda," ütles Sepp. "Locarno on selleks ideaalne paik."

"Läti Riiklikul Filmikeskusel on väga hea meel võtta osa Locarno filmifestivali programmist Esmapilk, mis pakub suurepärast võimalust Läti filmitööstusel esitleda osa oma kasvanud toodangust – 16 uhiuut mängufilmi – Läti vabariigi sajanda aastapäeva programmis," ütles keskuse juht Dita Rietuma.

"Väikeriikides seisab filmitööstus silmitsi suurte väljakutsetega ning Locarno filmifestivali ja Balti riikide partnerlus on jõuline loominguline vastus neile väljakutsetele," lausus Leedu Filmikeskuse direktor Rolandas Kvietkauskas.

Varem on Esmapilk suunanud oma fookuse Poola, Iisraeli, Brasiilia, Tšiili, Mehhiko ja Colombia filmitööstusele, mille toodangust on mitmed filmid just Locarnost tuule tiibadesse saanud.

Locarno filmifestival käivitab oma 70. juubeliaasta üritused juba veebruaris ning võtab kasutusele Twitteri hashtag’i #Locarno70. Pidulik aasta päädib festivaliga, mis leiab aset 2. kuni 12. augustini.

Toimetaja: Valner Valme



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk