Arvustus. Keity Pook jättis lavale spontaansuse saapad, millesse Sigrid Savi osavalt sisse hüppas ({{commentsTotal}})

Sigrid Savi ja Keity Pook Autor: Kaader videoblogi sissekandest

PREMIERE' 17
Koreograafide sarja 9. hooaja debüütlavastused
Keity Pook "Sünaps" ja Sigrid Savi "Imagine There's A Fish"
Esietendusid 9. veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval

Keity Pooki "Sünaps" juhatas PREMIERE' 17 õhtu sisse pannes esimese nurgakivi paika. Vundament tekkis Sigrid Savi "Imagine There's A Fish'iga", katus aga resonantsist, mis kahe lavastuse omavahelisest mõjust kerkis.

Keity Pooki "Sünaps” on muusika, liikumise ja valguse sümbioos. Lavale on seatud massiivsed niidid, mida hoiavad püsti raudtorud, justkui metallist lõngavardad, millest Keity Pook koos lavapartneriga oma lugu silmus silmuse haaval kuduma hakkab. Silmustest saab peagi närvivõrgustik, kahe tantsija ühine süsteem ja mõjuala. "Sünapsi" heli, tantsu ja visuaali installatsioon loob justkui nõidusliku atmosfääriga ruumi ja aja, millesse vaataja on ühel hetkel sisse mähitud nagu ämblikuvõrku. Laval, mis muutub vahepal ekraaniks, varjukinoks ja elavaks pildiks, on osa tervikus, tantsijate rütmist ja hingmisest. Kui lavastuse üks taotlusi oli muusika ja lavale toodud massiivsete niidistike rägastikus ja mängus vaataja hüpnotiseerida ja endaga kaasa viia, siis see õnnetus täielikult.

Teine lavastus, Sigrid Savi "Imagine There's A Fish", on "Sünapsile" vastandlik. Etendaja (jah etendaja, kuna sõna ja teatraalsuse osakaal olid niivõrd tugevad, et ainult tantsijaks Sigrid Savi nimetada ei tundu kohane), kutsus vaataja oma ruumi. Justnimelt kutsus, piltlikult öeldes avas ukse ja palus publikul sisse astuda oma veidrasse ja natuke hullumeelsesse maailma. Liikumise fragmendid vahelduvad lausekatketega, sümbolite lahtiseletamine korduvate liikumismustritega. Aega kinni jäänud või iseenda mõtte- ja liikumismustrisse takerdunud? Performance või füüsiline teater? "Imagine There's A Fish" oli tugevalt teatraalne ning eneseirooniline. Tundub, et Sigrid Savis on materjali liikuda täiesti omamoodi teatrivormi poole, mis võiks olla sümbioos püstiajalakoomikast ja tantsimisest. Publikut lummata ja ümber sõrme keerata ta oskab, huumorimeel on ka nakkav.

Väärib tunnustust, et Sigrid Savi ei ole kindlasti kunstnik, kes läheb lihtsama vastupanu teed ning valib turvalise sissekäidud raja ja mugavustsooni. Savi julgeb publiku ees katsetada, hoida end ja oma teost haavatavana. Kuid ka head mõtted ja potensiaal võivad saada kaikad kodaratasse, kui teos lõpuni viimistletud pole. Savi lavastuse puhul jääb õhku küsimus, et kas tõenäosus ja risk, et kõik ei lähe nii nagu plaanitud, pole liiga suur?

Kogu õhtule lõi omaette väärtuse tegelikult see, kuidas esimesene laval nähtud Keity Pooki lavastus talle järgnenud Savi etteastele justkui teene osutas. Sest jah, ühest küljest võib Savi lavastusele ette heita kohatist rabedust ja ebalevust, oleks tahtnud näha rohkem täpsust ja kontrolli iga elemendi ja detaili läbiviimisel, hääle kasutamisel. Aga teisest küljest, kuna need kaks lavastust moodustasid oma vastandlikul moel ühtse terviku, siis andis Pooki lavastuse valgus Sigrid Savi etteastele uue värvi.

Tehniliselt ja loominguliselt nauditav "Sünaps", detailideni viimistletud ja vaataja endasse haarav installatsioon, justkui jättis endast lavale spontaansuse ja üllatusefekti saapad, millesse Savi "Imagine There's A Fish" oskas osavasti sisse hüpata. See, mis esmapilgul paistis justkui puudusena, hakkas lavastuse kasuks tööle ja muutus vooruseks, muutudes ühtäkki värskeks, iroonilis-humoorikaks ja elusaks loominguliseks katsetuseks. "Sünapsi" risti-rästi lava täitvad niidid kehastusid nagu headeks haldjateks, kes "Imagine There's A Fishi'i" elusa ja hingava organismina hoidsid ning millega publik kaasa hingas. Vahepeal tõenäoliselt küll ka hinge kinni hoides, kas plaanitu õnnestub või tuleb asi käigu pealt uueks luua.

Kokkuvõttes koorus sellest õhtust kindlasti absoluutse lisaväärtusena välja resonants, mis tekkis nende kahe teose koosmõjul. Vastandlikud lavastused hakkasid omavahelises sümbioosis väga intensiivselt tööle paralleelseid mõttelõnge kerides ning ühine tekkinud mõtteruum on kindlasti viljakam kui kahe lavastuse puhul eraldi võetuna ta olnud oleks. 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.