Arvustus. Keity Pook jättis lavale spontaansuse saapad, millesse Sigrid Savi osavalt sisse hüppas ({{commentsTotal}})

Sigrid Savi ja Keity Pook
Sigrid Savi ja Keity Pook Autor/allikas: Kaader videoblogi sissekandest

PREMIERE' 17
Koreograafide sarja 9. hooaja debüütlavastused
Keity Pook "Sünaps" ja Sigrid Savi "Imagine There's A Fish"
Esietendusid 9. veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval

Keity Pooki "Sünaps" juhatas PREMIERE' 17 õhtu sisse pannes esimese nurgakivi paika. Vundament tekkis Sigrid Savi "Imagine There's A Fish'iga", katus aga resonantsist, mis kahe lavastuse omavahelisest mõjust kerkis.

Keity Pooki "Sünaps” on muusika, liikumise ja valguse sümbioos. Lavale on seatud massiivsed niidid, mida hoiavad püsti raudtorud, justkui metallist lõngavardad, millest Keity Pook koos lavapartneriga oma lugu silmus silmuse haaval kuduma hakkab. Silmustest saab peagi närvivõrgustik, kahe tantsija ühine süsteem ja mõjuala. "Sünapsi" heli, tantsu ja visuaali installatsioon loob justkui nõidusliku atmosfääriga ruumi ja aja, millesse vaataja on ühel hetkel sisse mähitud nagu ämblikuvõrku. Laval, mis muutub vahepal ekraaniks, varjukinoks ja elavaks pildiks, on osa tervikus, tantsijate rütmist ja hingmisest. Kui lavastuse üks taotlusi oli muusika ja lavale toodud massiivsete niidistike rägastikus ja mängus vaataja hüpnotiseerida ja endaga kaasa viia, siis see õnnetus täielikult.

Teine lavastus, Sigrid Savi "Imagine There's A Fish", on "Sünapsile" vastandlik. Etendaja (jah etendaja, kuna sõna ja teatraalsuse osakaal olid niivõrd tugevad, et ainult tantsijaks Sigrid Savi nimetada ei tundu kohane), kutsus vaataja oma ruumi. Justnimelt kutsus, piltlikult öeldes avas ukse ja palus publikul sisse astuda oma veidrasse ja natuke hullumeelsesse maailma. Liikumise fragmendid vahelduvad lausekatketega, sümbolite lahtiseletamine korduvate liikumismustritega. Aega kinni jäänud või iseenda mõtte- ja liikumismustrisse takerdunud? Performance või füüsiline teater? "Imagine There's A Fish" oli tugevalt teatraalne ning eneseirooniline. Tundub, et Sigrid Savis on materjali liikuda täiesti omamoodi teatrivormi poole, mis võiks olla sümbioos püstiajalakoomikast ja tantsimisest. Publikut lummata ja ümber sõrme keerata ta oskab, huumorimeel on ka nakkav.

Väärib tunnustust, et Sigrid Savi ei ole kindlasti kunstnik, kes läheb lihtsama vastupanu teed ning valib turvalise sissekäidud raja ja mugavustsooni. Savi julgeb publiku ees katsetada, hoida end ja oma teost haavatavana. Kuid ka head mõtted ja potensiaal võivad saada kaikad kodaratasse, kui teos lõpuni viimistletud pole. Savi lavastuse puhul jääb õhku küsimus, et kas tõenäosus ja risk, et kõik ei lähe nii nagu plaanitud, pole liiga suur?

Kogu õhtule lõi omaette väärtuse tegelikult see, kuidas esimesene laval nähtud Keity Pooki lavastus talle järgnenud Savi etteastele justkui teene osutas. Sest jah, ühest küljest võib Savi lavastusele ette heita kohatist rabedust ja ebalevust, oleks tahtnud näha rohkem täpsust ja kontrolli iga elemendi ja detaili läbiviimisel, hääle kasutamisel. Aga teisest küljest, kuna need kaks lavastust moodustasid oma vastandlikul moel ühtse terviku, siis andis Pooki lavastuse valgus Sigrid Savi etteastele uue värvi.

Tehniliselt ja loominguliselt nauditav "Sünaps", detailideni viimistletud ja vaataja endasse haarav installatsioon, justkui jättis endast lavale spontaansuse ja üllatusefekti saapad, millesse Savi "Imagine There's A Fish" oskas osavasti sisse hüpata. See, mis esmapilgul paistis justkui puudusena, hakkas lavastuse kasuks tööle ja muutus vooruseks, muutudes ühtäkki värskeks, iroonilis-humoorikaks ja elusaks loominguliseks katsetuseks. "Sünapsi" risti-rästi lava täitvad niidid kehastusid nagu headeks haldjateks, kes "Imagine There's A Fishi'i" elusa ja hingava organismina hoidsid ning millega publik kaasa hingas. Vahepeal tõenäoliselt küll ka hinge kinni hoides, kas plaanitu õnnestub või tuleb asi käigu pealt uueks luua.

Kokkuvõttes koorus sellest õhtust kindlasti absoluutse lisaväärtusena välja resonants, mis tekkis nende kahe teose koosmõjul. Vastandlikud lavastused hakkasid omavahelises sümbioosis väga intensiivselt tööle paralleelseid mõttelõnge kerides ning ühine tekkinud mõtteruum on kindlasti viljakam kui kahe lavastuse puhul eraldi võetuna ta olnud oleks. 

Toimetaja: Madis Järvekülg



Vaiko EplikVaiko Eplik
Vaiko Eplik avaldab Veokiplika nime alt sügisel automuusikat

Vaiko Eplik avaldas artistinime Veokiplika alt esimese singli "Bam Bam Bam". Muusiku sõnul ei ole see mitte tantsumuusika ega ka elektroonika, vaid kõige enam just automuusika.

ThundercatThundercat
Valner Valme plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

Mis jääb sõelale? Mis jääb meelde? Mis jääb füüsilisse riiulisse? Mis võiks poole aasta pärast traditsioonilisse aastalõpuküsitlusse mahtuda? Aeg on sirvida läbi ligi kuus kuud plaadisaaki. Järgnev pole pingerida, aga 15 väljapaistvat albumit käesolevast aastast koos kommentaaride ja kuulamisvõimalusega.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.