Brüsseli peaarhitekt Kristiaan Borret: riigiarhitekt peab eri osaliste vahel sildu looma ({{commentsTotal}})

Hiljuti külastas Eestit Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes ütles, et sõltumatu riigiarhitekt peab rajama sildu erinevate linnaarendamise osaliste vahele.

Turistidele on Brüssel eelkõige pissiva poisi nägu, siinsetel elanikel on aga sageli argisemad mured, näiteks suurlinnale tüüpiliselt tihe liiklus ja saastunud õhk, vahendasid AK kultuuriuudised. Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret ütles Eestis käies, et arhitekt saab piirkondlikku arengut olulisel määral kvaliteetsema elukeskkonna poole suunata. Näiteks saab arhitekt seista selle eest, et loominguline mõtteviis jõuaks poliitilistesse aruteludesse.

"Riigiarhitekt töötab iseseisval positsioonil, see on väga oluline. Ta ei kuulu kellelegi ja kuulub kõigile. See on eelis, sest nii suudab ta ehitada sildu linnaarendamisel osalejate vahele," ütles Borret.

Igal aastal lisandub Brüsselisse umbes 10 000 uut elanikku, seega on vaja linna tihedamaks ehitada. Teine peaarhitekti jaoks südamelähedane teema on tootev linn ehk see, et uusarendustes jätkuks ruumi ka torulukksepale, autoremonditöökojale ja miks mitte ka köögiviljapeenrale. Küllap sobib sellese ritta ka churro´de ja vahvlite kiosk. Seda äri ajav Guy Collard ütles, et temale Brüssel väga meeldib.

"Ma armastan Brüsselit, ma olen pärit Liège´ist, elan siin juba 30 aastat ja ma leian, et see on imeline linn," sõnas ta.

Härra Collard ise on linna elu parandanud sellega, et kuigi haagist on vaja vedada suure autoga, siis muudeks sõitudeks on ta endale ostnud elektriauto.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: