Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte ({{commentsTotal}})

Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

Eesti Geenivaramu on mitmete teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes olnud küllaltki edukas ja Milani sõnul on selle taganud selle loojate ettenägelikkus: „Mis selle edukaks teeb, on see, et geenivaramu loojad oskasid tulevikku näha. Enne geenivaramu loomist koostati üks inimgeeni uuringute seadus, mis reguleerib kogu geenivaramu tegevust. See on väga oluline. Teised riigid, kes on hiljem loonud oma biopanga või hakanud haiglasse koguma patsientide proove, on mingi hetk hätta sattunud, sest neil ei ole seadust, mis seda tegevust reguleeriks. Teine väga oluline komponent oli doonorite nõusolekuvorm. See on väga lai vorm, mis võimaldab meil oma andmekogu rikastada eri andmebaasidega, kasutada e-tervist ja haiglate registreid. Kui inimene oli terve kui ta geenivaramuga liitus, aga kümne aasta jooksul on tekkinud mõni tõsisem haigus, siis me saame seda kasutada oma teadustöös. Esiteks uurida, mis geneetiline eelsoodumus tal võis olla ja teiseks, mis verenäitajad seda kümme aastat varem mõjutasid.”

Milani sõnul on geenide mõju kohta veel palju avastamata ja geenivaramul on plaanis tulevikus suurendada valimit veelgi. „Kui me tahame veel paremat teadust teha ja teha koostööd suute firmadega, siis oleks vaja seda laiendada 500 000 peale.” Kogutud andmete põhjal on võimalik luua palju erinevaid seoseid haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel. „Geenides on päris kindlaid seoseid, aga neid seoseid, mis oleks väga tugevad ja deterministlikud, on väga vähe. Haruldaste haiguste puhul on see tõesti nii, et kui tal on see mutatsioon, siis tal areneb see haigus. Kui me vaatame aga sagedasemaid haigusi, siis see, et keegi kannab mingit geenide komplekti, ei tähenda kindlasti, et ta peaks haigeks jääma. See suurendab tema riski haigeks jääda. Loomulikult on geenide poolt midagi ette antud, aga kas see avaldub, sõltub ka meie enda käitumisest,” selgitas ta.

Milani jaoks on isiklikul tasandil oluline maailma parandamine, seda nii teaduse kaudu kui kogukonda panustades. Tema sõnul on kollektiivsus oluline selleks, et luua parem maailm ja koostöö võiks ületada riigipiirid. „Meil on tohutu jõud selles koostöös ja maailma ühtsena vaatamises. Loomulikult peaks jääma Eesti laulupeod, aga samal ajal me saame koostöös teiste riikidega ise tugevamaks ja kogu maailm saab tugevamaks. Ma olin just Brüsselis kohtumisel, kus me kirjutasime mitmete erinevate riikide teadlastega ühe suure projekti. Oli ilus vaadata, kuidas teadlased Iirimaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt istusid ja vaatasid Hispaania terviseandmeid, et kuidas luua mingisugust programme, et neid analüüsida. Ükski riik ei suuda seda üksi teha, aga me kõik tahame meditsiini arengut kiiremini edasi viia ja kui me teeme seda koos, siis me oleme palju tugevamad. Selliseks koostööks on kõige olulisem oma ego kõrvale panna, kui ma panen ennast ja oma huvid kõrvale, on lihtsam mõelda koos teistega, mis on maailma ja maailmateaduse jaoks kõige olulisem,” selgitas ta.

Oma põhimõtetes tugineb Milani Baha`i religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. „Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk