Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte ({{commentsTotal}})

Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

Eesti Geenivaramu on mitmete teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes olnud küllaltki edukas ja Milani sõnul on selle taganud selle loojate ettenägelikkus: „Mis selle edukaks teeb, on see, et geenivaramu loojad oskasid tulevikku näha. Enne geenivaramu loomist koostati üks inimgeeni uuringute seadus, mis reguleerib kogu geenivaramu tegevust. See on väga oluline. Teised riigid, kes on hiljem loonud oma biopanga või hakanud haiglasse koguma patsientide proove, on mingi hetk hätta sattunud, sest neil ei ole seadust, mis seda tegevust reguleeriks. Teine väga oluline komponent oli doonorite nõusolekuvorm. See on väga lai vorm, mis võimaldab meil oma andmekogu rikastada eri andmebaasidega, kasutada e-tervist ja haiglate registreid. Kui inimene oli terve kui ta geenivaramuga liitus, aga kümne aasta jooksul on tekkinud mõni tõsisem haigus, siis me saame seda kasutada oma teadustöös. Esiteks uurida, mis geneetiline eelsoodumus tal võis olla ja teiseks, mis verenäitajad seda kümme aastat varem mõjutasid.”

Milani sõnul on geenide mõju kohta veel palju avastamata ja geenivaramul on plaanis tulevikus suurendada valimit veelgi. „Kui me tahame veel paremat teadust teha ja teha koostööd suute firmadega, siis oleks vaja seda laiendada 500 000 peale.” Kogutud andmete põhjal on võimalik luua palju erinevaid seoseid haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel. „Geenides on päris kindlaid seoseid, aga neid seoseid, mis oleks väga tugevad ja deterministlikud, on väga vähe. Haruldaste haiguste puhul on see tõesti nii, et kui tal on see mutatsioon, siis tal areneb see haigus. Kui me vaatame aga sagedasemaid haigusi, siis see, et keegi kannab mingit geenide komplekti, ei tähenda kindlasti, et ta peaks haigeks jääma. See suurendab tema riski haigeks jääda. Loomulikult on geenide poolt midagi ette antud, aga kas see avaldub, sõltub ka meie enda käitumisest,” selgitas ta.

Milani jaoks on isiklikul tasandil oluline maailma parandamine, seda nii teaduse kaudu kui kogukonda panustades. Tema sõnul on kollektiivsus oluline selleks, et luua parem maailm ja koostöö võiks ületada riigipiirid. „Meil on tohutu jõud selles koostöös ja maailma ühtsena vaatamises. Loomulikult peaks jääma Eesti laulupeod, aga samal ajal me saame koostöös teiste riikidega ise tugevamaks ja kogu maailm saab tugevamaks. Ma olin just Brüsselis kohtumisel, kus me kirjutasime mitmete erinevate riikide teadlastega ühe suure projekti. Oli ilus vaadata, kuidas teadlased Iirimaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt istusid ja vaatasid Hispaania terviseandmeid, et kuidas luua mingisugust programme, et neid analüüsida. Ükski riik ei suuda seda üksi teha, aga me kõik tahame meditsiini arengut kiiremini edasi viia ja kui me teeme seda koos, siis me oleme palju tugevamad. Selliseks koostööks on kõige olulisem oma ego kõrvale panna, kui ma panen ennast ja oma huvid kõrvale, on lihtsam mõelda koos teistega, mis on maailma ja maailmateaduse jaoks kõige olulisem,” selgitas ta.

Oma põhimõtetes tugineb Milani Baha`i religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. „Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk