Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte ({{commentsTotal}})

Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

Eesti Geenivaramu on mitmete teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes olnud küllaltki edukas ja Milani sõnul on selle taganud selle loojate ettenägelikkus: „Mis selle edukaks teeb, on see, et geenivaramu loojad oskasid tulevikku näha. Enne geenivaramu loomist koostati üks inimgeeni uuringute seadus, mis reguleerib kogu geenivaramu tegevust. See on väga oluline. Teised riigid, kes on hiljem loonud oma biopanga või hakanud haiglasse koguma patsientide proove, on mingi hetk hätta sattunud, sest neil ei ole seadust, mis seda tegevust reguleeriks. Teine väga oluline komponent oli doonorite nõusolekuvorm. See on väga lai vorm, mis võimaldab meil oma andmekogu rikastada eri andmebaasidega, kasutada e-tervist ja haiglate registreid. Kui inimene oli terve kui ta geenivaramuga liitus, aga kümne aasta jooksul on tekkinud mõni tõsisem haigus, siis me saame seda kasutada oma teadustöös. Esiteks uurida, mis geneetiline eelsoodumus tal võis olla ja teiseks, mis verenäitajad seda kümme aastat varem mõjutasid.”

Milani sõnul on geenide mõju kohta veel palju avastamata ja geenivaramul on plaanis tulevikus suurendada valimit veelgi. „Kui me tahame veel paremat teadust teha ja teha koostööd suute firmadega, siis oleks vaja seda laiendada 500 000 peale.” Kogutud andmete põhjal on võimalik luua palju erinevaid seoseid haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel. „Geenides on päris kindlaid seoseid, aga neid seoseid, mis oleks väga tugevad ja deterministlikud, on väga vähe. Haruldaste haiguste puhul on see tõesti nii, et kui tal on see mutatsioon, siis tal areneb see haigus. Kui me vaatame aga sagedasemaid haigusi, siis see, et keegi kannab mingit geenide komplekti, ei tähenda kindlasti, et ta peaks haigeks jääma. See suurendab tema riski haigeks jääda. Loomulikult on geenide poolt midagi ette antud, aga kas see avaldub, sõltub ka meie enda käitumisest,” selgitas ta.

Milani jaoks on isiklikul tasandil oluline maailma parandamine, seda nii teaduse kaudu kui kogukonda panustades. Tema sõnul on kollektiivsus oluline selleks, et luua parem maailm ja koostöö võiks ületada riigipiirid. „Meil on tohutu jõud selles koostöös ja maailma ühtsena vaatamises. Loomulikult peaks jääma Eesti laulupeod, aga samal ajal me saame koostöös teiste riikidega ise tugevamaks ja kogu maailm saab tugevamaks. Ma olin just Brüsselis kohtumisel, kus me kirjutasime mitmete erinevate riikide teadlastega ühe suure projekti. Oli ilus vaadata, kuidas teadlased Iirimaalt, Saksamaalt, Austriast ja mujalt istusid ja vaatasid Hispaania terviseandmeid, et kuidas luua mingisugust programme, et neid analüüsida. Ükski riik ei suuda seda üksi teha, aga me kõik tahame meditsiini arengut kiiremini edasi viia ja kui me teeme seda koos, siis me oleme palju tugevamad. Selliseks koostööks on kõige olulisem oma ego kõrvale panna, kui ma panen ennast ja oma huvid kõrvale, on lihtsam mõelda koos teistega, mis on maailma ja maailmateaduse jaoks kõige olulisem,” selgitas ta.

Oma põhimõtetes tugineb Milani Baha`i religioonile, mis on tema elus väga olulisel kohal. „Minu jaoks peavad teadus ja religioon hoidma harmooniat ja käima käsikäes. Teadus ilma religiooni või eetikata kaotab oma mõtte. Küsimus on selles, kas me teeme teadust selleks, et midagi head teha või teeme seda, et raha teenida ja materiaalsete väärtuse nimel. Samamoodi religioon, mis eirab teadust, muutub kiiresti ebausuks või fanatismiks,” rääkis ta.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: