Tartu jagas kultuuripreemiaid ja soovib kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks ({{commentsTotal}})

Eesti Rahva Muuseumis toimunud tänuõhtul kuulutati välja aunimetuse Tartu kultuurikandja 2016 laureaadid. Avakõnes teatas linnapea Urmas Klaas esimest korda avalikult, et Tartu soovib kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024.

Kultuuriinimestele peetud kõnes tõdes Tartu linnapea Urmas Klaas, et Tartu viimased unistamised kultuuri vallas on viinud sihile ja see on suurendanud linna ambitsioonikust.

"Veidi enam kui aasta tagasi unistasime end UNESCO loovlinnade võrgustikku. Nüüd olemegi "Linn, mis loeb", rahvusvaheline kirjanduslinn ja meil on oma linnakirjanik," rääkis Klaas. Samas rõhutas ta, et Euroopa kultuuripealinnaks ei saada ilma kultuuriinimeste toetuse ja ühise usuta ning kutsus inimesi üles mõtlema, milline on nende unistuste Tartu aastal 2024.

Tartu kultuurikandjad:

Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks näitus "Elmar Kits. 1966" Tartu Kunstimajas.

Aasta teose looja aunimetuse sai animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer (lühianimafilmi "Amalimbo" kunstnik ja peaanimaator).

Aasta kutseliseks koosluseks nimetati Tartu Ülikooli muuseum.

Aasta harrastusliku koosluse aunimetuse pälvis linnafestivali UIT meeskond.

Aasta rahvakultuurikandja tiitli sai ajakirjandusloolane ja museoloog ning endine Eesti Rahva Muuseumi juht Krista Aru.

Nooreks kultuurikandjaks pärjati linnaruumi festivalide ning projektide korraldaja ja kuraator Kadri Lind.

Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Voronja galerii korterinäituste meeskond - Kaili Kask ja Raul Oreškin.

Aasta uustulnukaks nimetati rahvusvahelise valgus- ja valguskunstifestivali Tartu Valgus ehk TAVA 2016 meeskond.

Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai Klassikaraadio vastutav toimetaja Liina Vainumetsa.

Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli pälvis paljude Tartu kultuurisündmuste toetaja Cramo Estonia AS.

Kultuurikandja on Tartu linna tänu- ja tunnustuspreemia neile isikutele ja kollektiividele, kes on möödunud kalendriaastal märkimisväärselt edendanud Tartu kultuurielu. Aunimetuse määramiseks saabunud 111 ettepaneku seast tegi valiku ekspertide komisjon. Aunimetusega kaasneb Tartu linna stipendium (v.a aasta kultuurisõbraliku ettevõtte kategoorias) ja kingitusena Kadri Toomi kunstiteos seeriast "Emajõel".

Tänuõhtu stsenarist ja lavastaja oli Kaija M Kalvet, visuaalse teostuse ja helikujunduse autor oli Martin Rästa. Õhtu lõpetas Maarja Nuudi autorikontsert.

 

Artikli fotol TUNDRA heli- ja valgusinstallatsioon "Halo" möödunud aasta linnafestivalil UIT Maarja kirikus. Foto autor: Patrik Tamm

Toimetaja: Madis Järvekülg



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.