Kadriorus kohtuvad Paul Delvaux ja talle pühendatud ehted ({{commentsTotal}})

"OP" uuris kaht näitust, mis mõlemad on seotud Paul Devaux'ga. KUMU näitusest "Paul Devaux, Unest ärkaja" rääkis Jaak Kangilaski ning Urve Küttneri ehtenäituse "Ehted Delvaux'le" tausta selgitas kuraator Harry Liivrand.

Jaak Kangilaski selgitas "OP-is", et kunstnik Paul Delvaux elas lausa 97-aastaseks. "Selle pika eluea juures on kõige imetlusväärsem, et oma põhitemaatika ja põhilisi kunstilisi eesmärke ei loovutanud," ütles ta ja lisas, et kuigi Delvaux esines sürrealistidega ühistel näitustel, siis ta end nende sekka ei pidanud. "Ometigi reaalsusele vastandava imedemaailma ja unenäoliku müsteeriumitunde sai ta suurel määral just sürrealistidelt."

"Delvaux kujunemise puhul on oluline mainida, et ta omandas akadeemilise meisterlikkuse, mida sugugi kõik 20. sajandi moodsa kunsti esindajad ei ole omandanud," ütles Kangilaski ja nentis, et see andis talle võime oma kunstis põimida fantastilist ja irreaalset maailma väga täpsete detailidega. "Ta on inimeksistentsi kõige mõjuvamad aspektid enda kunsti sidunud."

Kumu kunstimuuseumi näituse "Paul Delvaux. Unest ärkaja" kõrval on võimalik Vilde muuseumi Kastellaanimajas näha Urve Küttneri ehtenäitust "Ehted Delvaux´le". Näituse kuraator Harry Liivrand tõi välja, et sellele, kuidas Küttner on alates 2000. aastast järjepidevalt tegelenud enda Delvaux sarjaga, ei leidu Eesti kunstis pretsedenti. "Mis mind eriti Urve Küttneri loomingu puhul võlub, on see, kuidas ta ühendab enda jaoks klassikalise ehtekunstitraditsiooni teiselt poolt nii-öelda madala kunstiga," selgitas Liivrand.

"Urve Küttner töötab siiani sellises väga minevikku vajunud tehnikaga nagu on filigraan," nentis Harry Liivrand ja tõi välja, et samuti kasutab Küttner emaili, mida Eesti ehtekunstis kasutatakse vähe, safiire ja hõbetraati. "Ta toob sisse ka helmed ja akupunktuuri nõelad ja annab sellistele lihtsatele materjalidele täiesti esteetilise tähenduse."

KUMU näitus "Paul Delvaux, Unest ärkaja" jääb avatuks kuni 12. märtsini, Kastellaanimaja galerii väljapanek sealjuures 25. veebruarini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: