"Eesti lugude" ankeet. Eeva Mägi: Eesti film on hetkel väga mängufilmi ja teledoki keskne ({{commentsTotal}})

Eeva Mägi
Eeva Mägi Autor/allikas: Heiko Sikka

15. veebuaril jõudis ETV ekraanile Eeva Mägi dokumentaal "Lembri Uudu", mis räägib Pähkla külas elanud kangelaslikust traktoristist. Filmi režissöör avas intervjuus nii enda värske linateose tausta kui ka mõtteid Eesti dokumentalistikast.

Mis on teie filmi põhiline idee? 

Põhiidee on jutustada lugu ühest Eesti külast ja näidata, kui head ja elus inimesed seal on. Kõik on alles ja miski ei ole kadunud.

Miks valisite just sellise teema?

Sest ma usun armastusse, elusse ja sellesse, et surm ei ole veel elu lõpp.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti Lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kõiki "Eesti Lugusid" ma näinud ei ole, aga mõned on ikka meelde jäänud, näiteks "Parem homne", "Veel üks laul" "Majavalvur" ja "Lõuendilinn".

Milliseks peate "Eesti Lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas? Miks otsustasite ise osaleda "Eesti Lugude" sarjas?

Positisoon on väga oluline, sest sisuliselt on "Eesti Lood" ainus riigi poolt rahastatav lühidokumentaalfilmi formaat (nüüd vist tuli üks juurde). Otsustasingi ise Eesti Loo teha, sest täispikka veel teha ei söandanud ja Eesti Lugu oli ainus lühidokumentaalfilmi formaat, millele sai raha taotleda.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Kahjuks mulle tundub, et Eesti film on hetkel väga mängufilmi ja teledoki keskne. Dokumentaalfilm kui filmikunst on jäänud tahaplaanile. Ma väga loodan, et see muutub ja meie rahastajad julgevad rohkem toetada ka dokumentaalfilme, millel on teistsugune lähenemine. Varem tegid Andres Sööt, Valeria Anderson, Mark Soosaar jt ikkagi pigem filmikunsti. Õnneks nüüd "November" näitas, et kõik ei ole veel kadunud.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Miskipärast mulle tundub, et hetkel arvatakse, et televaataja tahab lõputult vaadata väga sarnaseid lugusid nagu “Meie inimesed”, “Puutepunkt”, isegi “Eesti Lood” võiks sinna alla liigitada. Usun, et keskmisel televaatajal on ka sellest üheülbalisusest juba kõrini.

Tuleks inimestele kunsti ette sööta, ma olen täitsa kindel, et televaatajale meeldiks see ja kui näidata ka telekas rohkem kunstilist dokumentaalfilmi, siis tulevadki inimesed ise selle juurde. Ma ei taha sellega öelda, et need eelnimetatud telesaated on kehvad, vaid seda, et tasakaal teledoki ja filmikunsti vahel on paigast ära. Televiisorist on saladus ära kadunud.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Theo Angelopoulos, Liis Nimik ja Werner Herzog.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Mul on kaks Eesti dokumentaalfilmi väga hinge läinud: Kersti Uibo "Evaldimaa" ja Mark Soosaare "Liblikate kodu".

 

Vaata Eeva Mägi filmi "Lembri Uudu":



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: