"Eesti lugude" ankeet. Eeva Mägi: Eesti film on hetkel väga mängufilmi ja teledoki keskne ({{commentsTotal}})

Eeva Mägi
Eeva Mägi Autor/allikas: Heiko Sikka

15. veebuaril jõudis ETV ekraanile Eeva Mägi dokumentaal "Lembri Uudu", mis räägib Pähkla külas elanud kangelaslikust traktoristist. Filmi režissöör avas intervjuus nii enda värske linateose tausta kui ka mõtteid Eesti dokumentalistikast.

Mis on teie filmi põhiline idee? 

Põhiidee on jutustada lugu ühest Eesti külast ja näidata, kui head ja elus inimesed seal on. Kõik on alles ja miski ei ole kadunud.

Miks valisite just sellise teema?

Sest ma usun armastusse, elusse ja sellesse, et surm ei ole veel elu lõpp.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti Lugusid"? Mis teile sealt meelde on jäänud?

Kõiki "Eesti Lugusid" ma näinud ei ole, aga mõned on ikka meelde jäänud, näiteks "Parem homne", "Veel üks laul" "Majavalvur" ja "Lõuendilinn".

Milliseks peate "Eesti Lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas? Miks otsustasite ise osaleda "Eesti Lugude" sarjas?

Positisoon on väga oluline, sest sisuliselt on "Eesti Lood" ainus riigi poolt rahastatav lühidokumentaalfilmi formaat (nüüd vist tuli üks juurde). Otsustasingi ise Eesti Loo teha, sest täispikka veel teha ei söandanud ja Eesti Lugu oli ainus lühidokumentaalfilmi formaat, millele sai raha taotleda.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Kahjuks mulle tundub, et Eesti film on hetkel väga mängufilmi ja teledoki keskne. Dokumentaalfilm kui filmikunst on jäänud tahaplaanile. Ma väga loodan, et see muutub ja meie rahastajad julgevad rohkem toetada ka dokumentaalfilme, millel on teistsugune lähenemine. Varem tegid Andres Sööt, Valeria Anderson, Mark Soosaar jt ikkagi pigem filmikunsti. Õnneks nüüd "November" näitas, et kõik ei ole veel kadunud.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua? Kas seda peaks üldse tegema?

Miskipärast mulle tundub, et hetkel arvatakse, et televaataja tahab lõputult vaadata väga sarnaseid lugusid nagu “Meie inimesed”, “Puutepunkt”, isegi “Eesti Lood” võiks sinna alla liigitada. Usun, et keskmisel televaatajal on ka sellest üheülbalisusest juba kõrini.

Tuleks inimestele kunsti ette sööta, ma olen täitsa kindel, et televaatajale meeldiks see ja kui näidata ka telekas rohkem kunstilist dokumentaalfilmi, siis tulevadki inimesed ise selle juurde. Ma ei taha sellega öelda, et need eelnimetatud telesaated on kehvad, vaid seda, et tasakaal teledoki ja filmikunsti vahel on paigast ära. Televiisorist on saladus ära kadunud.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Theo Angelopoulos, Liis Nimik ja Werner Herzog.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Mul on kaks Eesti dokumentaalfilmi väga hinge läinud: Kersti Uibo "Evaldimaa" ja Mark Soosaare "Liblikate kodu".

 

Vaata Eeva Mägi filmi "Lembri Uudu":



Kendrick Lamar

Autahvel. Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti kuld on Miljardite "Kunagi läänes", mis üldkokkuvõttes on seitsmes. Taasmuutunud Marten Kuningale ja kompaniile soovime ohtralt õnne ja jätkuvalt nõtkelt võnkuvat õhku nagu plaadilt kuulda! Eesti teine on 12EEK Monkey ja kolmas Pia Fraus. Õnne ka neile ja nende kuulajaile!

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: