Tõnu Karjatse filmikomm. "John Wick 2" on õigupoolest koletisefilm ({{commentsTotal}})

"John Wick 2" Autor/allikas: kaader filmist

Kui arvate, et võitmatute ja surematute valgenahaliste meeskangelaste nišš on täis, siis eksite. Alati on ruumi uutele die-hard-märuliprintsidele, olgu nimeks Ethan Hunt, Jason Bourne, Frank Martin või John Wick.

Kahjuks on viimane neist nimedest kõige nõrgema konstruktsiooniga - seda mitte füüsiliselt, sest füüsiselt on nad kõik võitmatud, vaid sisuliselt. Chad Stahelski lavastatud, Derek Kolstadi kirjutatud ja Keanu Reevesi kehastatud tegelaskuju John Wick on üksik palgamõrvar, kellele on jäänud vaid koer ning keda filmi teise osa lõpuks ajab taga kogu maailm. "John Wick: peatükk 2" linastus tänavu kolme aasta taguse pilootfilmi järjena, kogudes avaõhtul Ühendriikides kassat 11 miljonit USD, mis on peaaegu sama palju, kui avafilm sai kokku terve nädalaga. See näitab nõudlust USA filmikunstis vesternidest arhetüübiks saanud üksikute kangelaste saagade järele. Need on paari revolvriga relvastatud kauboid, kes rajavad endale teed metsikus preerias või võtavad korrumpeerunud korravalvuritelt õigusemõistmise enda kätte. John Wick on palgamõrvar ehk outlaw, esindades tüüpilist vesternikangelast.

Ainsaks piiravaks seaduseks on talle organiseeritud kuritegevuse siseringi reeglid, mille järgi peab korda saatma ükskõik millise teo, kui seda on kord verega vannutud. Kuid isegi nende reeglite järgimine ei päästa John Wicki ja ta saab oma kannule kogu kuritegeliku maailma, mässides end oma sisemist aukoodeksit järgides veel enam sisse.

"John Wick 2" on õigupoolest koletisefilm, monster movie, tema probleem on ta ise, sisemine koletis, mille on temas loonud seesama kuritegelik minevik, mille vastu ta nüüd sõdib. Ta peab võitlust, mis peaks olema juba ette määratud läbikukkumisele, kuid see läbikukkumine käib aeg luubis, aeg ajalt isegi peatudes. Laipu tekib rohkem, kui suudame kokku lugeda ja vaenlasi tuleb juurde iga sekundiga, nagu ka Keanu Reevesi ja Chad Stahelski esimeses koostööfilmis "Matrix" (Lana & Lilly Wachowski, 1999), kus nad kohtusid märulistseenides, üks näitleja, teine kaskadöörina. "John Wick 2-s" näeme veel üht "Matrixist" tuttavat näitlejat - Laurence Fishburne’i, kes kehastab New Yorki kerjuste kuningat. "Matrixi" Neo oli ka üks John Wicki tegelaskuju prototüüpe, märuli- ja ulmefilmidest vaimustunud Stahelski lisas "John Wicki" veel klišeid James Bondist ja "Mission Impossible'i" sarjast, kung-fu-filmidest ning uus sarikangelane olekski nagu valmis. Kickboxing'iga tegelenud Chad Stahelski on loomult poisike, keda võlub võitluskoreograafia ja relvad. Sellest aga kahjuks ei piisa, et teha ka dramaturgiliselt põnevat märulit nagu aasia võitlusfilmid, mis Stahelskile on olnud ilmselgelt eeskujuks. Kummarduse Bruce Leele teeb Stahelski ka "John Wick 2" lõpus, tsiteerides veelkord Robert Clouse'i "Enter The Dragoni" (1973) peeglistseeni.

Võrreldes Bruce Leega napib aga Keanu Reevesil karismat, mis kompenseeriks tegelaskuju üheplaanilisuse. Ja Bruce Leega võrreldes pole Reeves ka sedavõrd andekas võitluskunstides. Stahelski/ Reevesi kangelane John Wick on eelkõige tulirelvaekspert, ta kannab kuulidest läbistamatuid ülikondi, mis annavad üheksa elu, sest ega keegi ta vastastest ju mujale kui kehasse ei tulista, kusjuures ta ise nad kõik pähelaskudega lõpetab. Stahelski püüab ühendada John Woo kuuliballeti ju-jitsu ja Jeet Kune Do võtetega, kuid ta ei saavuta Woo lavastuste sujuvust ning kuulide varju jääb ka käsitsivõitluse meisterlikkus.

"John Wick 2" läheneb kohati ohtlikult komöödiažanrile, märulit parodeerivalt mõjub üksteist taga ajavate meeste tulevahetus rahvarikkas metroos, mis sarnaneb pigem teineteise pihta sülitamisele. Vaatajate naeru kutsub esile ka kurikaelte konarlik vene keel, mida nad omavahel paari fraasi kaupa pursivad. Õigupoolest on isegi keeruline eristada, kumb on igavam film – kas kinolinale seatud videomäng "Hardcore Henry" (Ilya Naishuller, 2015) või "John Wick 2". "Hardcore Henry" ammendas end isegi rutem, sest põhineb vaid tehnilisel teostusel, mille võimalusi ei suudetud kunstiliselt ära kasutada. "John Wick 2" kordab samuti sama skeemi nii võitlusstseenides kui sisulises plaanis ning juba filmi esimesed viis minutit näitasid kahjuks kogu filmi nõrkusi.

John Wicki tegelik võitlus käib vaatajanumbrite pärast. Tootja ja levitaja strateegia on sobitada märul märuli pärast ajaliselt sellisesse nišši, kus midagi muud samasugust parajasti ekraanil pole. Et "John Wicki" tuleks vaatama ka need, kes ootavad uut Bourne'i või "Transporteri" filmi. Kunagi ei saa välistada ka seda, et oma silm on kuningas. Harvardi ülikooli värske uurimus, mille avaldas hiljuti ajakiri Psychological Science, kinnitas, et inimesed tahavadki näha seda, mis on neile juba tuttav, uus tekitab segadust. Ülikooli psühholoogi Daniel Gilberti sõnul pole asi selles, et inimestele uued lood ei meeldiks, vahe on selles, kuidas neid rääkida. Filmitegijaile on aga mugavam teha kassat klišeede kaudu, kui mõelda välja värskeid kunstilisi vorme või lahendusi. Nii võib oodata uut järge ka John Wicki seiklustele ja paljudele teistele märulimeestele, kes alles ootavad pääsu ekraanile.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.