Kirjanike liidu romaanivõistlusele laekus tänavu ligi seitsekümmend uut käsikirja   ({{commentsTotal}})

Raamatud.
Raamatud. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Romaanivõistlusele laekus tänavu 67 käsikirja, mille seast valib žürii parimad teosed, sealhulgas valitakse esimest korda ka parimat tõlkeromaani, mis köidaks rahvusvahelist kirjastamisturgu.

Tiit Aleksejevi sõnul tuleb konkurents tihe ning ta lisas, et tänavuse romaanivõistluse uuenduseks on parima tõlkeromaani valimine, mille eesmärgiks on toetada Eesti kultuuri eksporti.

"Kui tahame oma kirjandusega välislugejateni jõuda, siis on selle eelduseks väliskirjastajale arusaadavas keeles käsikirja olemasolu. Pahatihti on just siin kitsaskoht," ütles romaanivõistluse korraldaja Peeter Helme ja lisas, et romaanivõistlusega proovivad nad kaasa aidata selle kitsaskoha ületamisele.

2015. aasta toimus esimene Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus, kuhu laekus 94 käsikirja. Esikoha pälvis kirjanik Armin Kõomäe "Lui Vutoon", teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri "Lahustumine", kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi "Kehade metsa" ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna "Suluseis". Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.

Romaanivõistluse žüriisse kuuluvad kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev, dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange, kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur ja Karl Martin Sinijärv ning Jan Kaus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: