Rahvusooper Estonia orkester ja koor tähistavad 110. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Rahvusooper Estonia koor
Rahvusooper Estonia koor Autor/allikas: opera.ee

18. veebruaril tähistavad Rahvusooper Estonia orkester ja koor 110. sünnipäeva kontserdiga "Kuldne klassika. Beethoven", mida juhatab rahvusooperi peadirigent Vello Pähn. Solistid on Elena Bražnik, Aule Urb, Juhan Tralla ja Märt Jakobson Vanemuise teatrist. Kontserdil teeb kaasa kammerkoor Voces Musicales.

Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal. Järgmisel aastal loodi teatri juurde orkester, mille esimene muusikajuht oli Otto Herman, kes alustas ka sümfooniakontsertide korraldamist. Kutselise Estonia orkestri esimene avalik sümfooniakontsert toimus 5. märtsil 1907.

Hermani järel on orkestri peadirigendid olnud Adalbert Wirkhaus, Raimund Kull, Verner Nerep, Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Jüri Alperten ja Arvo Volmer. Alates 2012. aasta augustist on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Vello Pähn.

Statsionaarse etendustegevuse kõrval on aastaid antud erineva kavaga kontserte. Repertuaaris on Mahleri, Richard Straussi, Brahmsi, Sibeliuse, Rahmaninovi jt teosed. Koos on musitseeritud paljude nimekate solistidega nagu José Cura, Christian Lindberg, Isabelle van Keulen, Montserrat Caballe, Aleksandr Markovitš jt. Arvo Volmer on toonud Eesti publiku ette ooperite kontsertettekannete sarja, mille raames on kõlanud 18 maailma muusikavarasalve tähtteost. Samuti on salvestatud mitmeid plaate ning DVD-sid.

Rahvusooper Estonia koor on professionaalne segakoor, kes oma tegutsemisaja jooksul on osalenud kümnetes ooperi- ja operetilavastustes ning muusikalides. Menukamate lavastustega on esinetud ka välismaal.

Ooperikooriga on töötanud silmapaistvad muusikud: August Topman, Verner Nerep, Tiiu Targama, Kaja Tammemägi, Ira Trilljärv, Uno Järvela, Venno Laul, Peeter Lilje, Anne Dorbek, Jüri Rent, Elmo Tiisvald, Heli Jürgenson, Risto Joost, Hirvo Surva ja Marge Mehilane. 2013. aasta sügisest on koormeistriks Elmo Tiisvald.

Muusikalavastustes osalemise kõrval on koori töös tähelepanuväärsel kohal kontserttegevus ja salvestused. Rahvusooper Estonia koor pälvis Eesti teatri aastaauhinna 2010 muusikaliselt ja lavastuslikult nõudliku partii professionaalse teostuse eest Prokofjevi ooperis "Armastus kolme apelsini vastu". Rahvusooperi orkestriga salvestati Richard Wagneri ja Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva puhul CD-album "Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid" (2013, ERP).

Kontsert "Kuldne klassika. Beethoven" jõuab kuulajateni koostöös Eesti Kontserdiga. Kontserdi kannab otse üle Klassikaraadio.

 

Toimetaja: Kaspar VIilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: