Kumu kunstimuuseumi kogus 2016. aastal 167 105 külastust ({{commentsTotal}})

Kumu
Kumu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kumu kõige menukam oli loomulikult avamisaasta 2006, kuid just kümnenda sünnipäeva tähistamine tõi muuseumisse viimase üheksa aasta suurima publikuhulga.

2016. aasta populaarsemad näitused olid Anu Allase kureeritud uus püsiekspositsioon "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)", Kati Ilvese koordineeritud "Ryoji Ikeda. Supersümmeetria" ning Eha Komissarovi kureeritud kaks näitust: "Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel" ja koos Marion Laevaga valminud "Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel".

Soovid uueks aastaks? Kumu direktori Kadi Polli sõnul on publikul põhjust planeerida Kumu külastust 2017. aastal mitmeks korraks:

"Kumu programmis leiab sellel aastal olulisi isikunäitusi nii Eestist kui ka välismaalt, aga samuti teemaväljapanekuid, mis avavad naiskunsti, isiklikku sfääri, erootikat ja dekadentsi. Belgia sürrealist Paul Delvaux´ näituse järel võtab Kumu suure saali üle märgiline kontseptualist Jüri Okas ning sügisel saabuvad Saksa kunsti tippnimed näitusele "Brücke ja Blaue Reiteri ekspressionistid". Töö käib juba ka 2018. aasta suurprojekti, koostöös Washingtoni rahvusgaleriiga valmiva Michel Sittowi näituse ettevalmistamisel."

Kumu 11. sünnipäevale pühendatud nädal kestab pühapäevani ning nädalavahetusel on ees ootamas erinevad publikuprogrammid, ekskursioonid, soodustused muuseumipoes ja Kumu Reval Café eripakkumine. Täpsema ürituste kava leiab siit.

Eesti kunstimuuseumi kõik filiaalid (Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum) kogusid 2016. aastal kokku 376 351 külastust. Haridusprogramme Eesti kunstimuuseumis viidi 33 198 inimesele läbi 1904 korral ning publikuüritusi 17 591 inimesele 412 korral.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: