Pühapäevast näeb Draamateatris "Sarabandi" ({{commentsTotal}})

"Saraband" Autor/allikas: Mats Õun

Pühapäeval, 19. veebruaril esietendub Eesti Draamateatri väikese saali laval "Saraband", Ingmar Bergmani vaimseks testamendiks peetud näidend.

Rootslasliku heaolu ja individualismi varjuküljed on alati olnud Ingmar Bergmani huviobjektiks. Ka tema viimane teos "Saraband" uurib sõltuvussuhete tagamaid ja kompab armastuse ning omamisiha piire, seisab teatri teates.

Kolmkümmend kaks aastat on möödunud ajast, mil näidendi "Stseenid ühest abielust" tegelased Marianne ja Johan viimati kohtusid. Uus kohtumine Johani elamises Kesk-Rootsi laante vahel tõmbab endaga kaasa uued tegelased ja julmemad kired. Bergmani enda leinakogemusest inspireeritud draama on filigraanne pilguheit inimhinge sügavusse, kus mälestused, armastus ja vihkamine moodustavad kummalisi ja hapraid mustreid.

"Sarabandi" lavastaja Peeter Raudsepp lavastas 1997. aastal Eesti Draamateatris ka "Stseenid ühest abielust". Nagu tookord, mängivad nüüdki Mariannet ja Johanit Kersti Kreismann ja Martin Veinmann.

Peeter Raudsepp: "See on iseseisev lugu uute teemadega: kõige ürgsem ja põhilisem vajadus armastuse järele, vajadus tunnustuse järele, hirm surma ees. Armastusevajadus on kummaline asi. Selles loos näidatakse seda kunstitegemise kaudu, Bachi tšellopala õppimise ja õpetamise kaudu. Mis on kunagi olnud suur ja püha kunst, muutub siin ahistamise vahendiks. See on üks tundlikumaid põlvkondade vahelise konflikti kujutusi, mida olen lugenud. Isegi intsesti teema on seal ääri-veeri sees, väga mõjuvalt, märgina, kui suur on inimeste armastusevajadus ja kui määndunud teid see võib mõnikord väljapääsuks otsida."

Lavastaja: Peeter Raudsepp (külalisena)

Kunstnik: Lilja Blumenfeld (Eesti Kunstiakadeemia)

Koreograaf: Rene Nõmmik (Fine 5)

Valguse kujundaja: Andres Pajumäe

Osades: Kersti Kreismann, Martin Veinmann, Ester Kuntu (külalisena), Jaan Rekkor, Tiina Ollesk (Fine 5)

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: