Arvustus. Vaatamisharjutused ({{commentsTotal}})

Maarja Nõmmiku tööd on jäänud endiselt realistlikuks, üllatab aga väike formaat. Varasemast tuttav silmamotiiv kuulub seeriasse „Juhtumisi“ (2016–2017).
Maarja Nõmmiku tööd on jäänud endiselt realistlikuks, üllatab aga väike formaat. Varasemast tuttav silmamotiiv kuulub seeriasse „Juhtumisi“ (2016–2017). Autor: Indrek Grigor

Brita Karin Arnover kirjutab Sirbis näitusest, mis muudab taas küsitavaks TÜ maaliosakonna sulgemise.

Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku näitus „Elu per se“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 5. III.

Tartu ülikooli maaliosakonna pulss lööb nõrgalt, sest osakonna sulgemine on otsustatud ja olukorraga on näiliselt lepitud (vastuväiteid on küll olnud loomeinimestelt, kuid introvertsed maalitudengid ise ei ole kõige kirglikumad protestijad), kõrvalt vaadatakse aga ikka huviga, millega maaliosakonnas lõpusirgel tegeletakse: kes veel lõpetavad, missuguse käekirja ja perspektiiviga.

Maalihariduse piirajad peaksid arvestama, et maalikunsti kasuks otsustamine on raske ja kaalutletud valik, mitte lihtsama vastupanu tee ühiskonnas, kus võhikutele luuakse aina lühemaid IT-kursusi, et nad kiiresti perspektiivikale programmeerimistööle upitada. Miks aga vaid rahalistel kaalutlustel survestada professionaalset loomingut, eriti kui maalikunsti puhul erinevalt paljudest pehmetest teooria­ainetest pole vaja dubleerimist karta? Tundub, et ülikoolis kardetakse juba ette lõpetajate tuleviku pärast.

Aga, võta näpust, TÜ maaliosakonna lõpetajad saavad hakkama! Eelkõige just sellepärast, et alma mater’is on õnnestunud saada korralik haridus. Tartu maaliosakonna tugevus on tehnilistele oskustele rõhumine ja teoreetiline baas. EKAga võrreldes on seal vähem näitlemist, unikaalse eneseväljenduse otsimist, aga rohkem akadeemilist süvenemist, mõõdukat vaoshoitust, laiapõhjalist lähenemist ja tehnilist küpsust. Selliselt saavutatud ekspressiivne usutavus, kus ei püüta teemavalikuga tingimata intrigeerida, peegeldub näiteks tapvalt igava motiivistikuga, kuid ometi nii paeluvas Tanel Tolstingu (lõpetanud 2013) või liikumist meisterlikult maalile püüdva Siiri Jürise (lõpetab sel kevadel) loomingus. Seega ei saa väita, et maaliosakonna tase oleks viimasel ajal kuidagi alla käinud. Seda tõestab ka äsja Tartu Kunstimajas avatud „Elu per se“.

Näitus „Elu per se“ on Maarja Nõmmiku ja Elo-Mai Mikelsaare, kahe 2016. aasta kevadel maaliosakonna magistrantuuri lõpetanu esimene päris-kunstielu-kogemus ja tõestus, et püütakse kaugeneda end defineerivast taustast, olla ise ja päriselt, kuigi hoitakse veel kokku, et ikka julgem oleks. Näitus peegeldab tugevat tehnilist pinnast, millele annab särtsu hoogne pintslilöök ja mahe värvigamma. Ei ole üleliia ponnistatud, tööd ei ole ka liiga viimistletud. Mikelsaare teostes kumab tema semiootikataust (millises ülikoolis avaneks veel võimalus ühendada maaliõpingud märgiteadusega). Indrek Grigor leiaks seal ilmselt üles viited skisofreenilisele maalilaadile.

Tartu Kunstimaja monumentaal­galerii on töid tuubil täis ja seetõttu mõjub ruum väiksemalt kui varem. Nõmmiku robustsem, ekspressiivsem laad on lähenenud Mikelsaare maalilisemale käekirjale ja fotolikule kaadrile. Võimalik muidugi, et see tuleneb ateljee jagamisest ja pidevast koos töötamisest (kõik näitusel esitatud tööd kannavad daatumit 2016 ja/või 2017 ja on valminud just selleks väljapanekuks). Tundub, et sarnasust pole peljatud, aga vaataja võib see ikka parajalt segadusse ajada küll. Kuigi tegemist on uue algusega, ei ole loobutud varem kasutatud motiividest: korduvad (rohelised) silmad ja maskid, anatoomiline uurimuslikkus. Püüdes ületada maalikunstniku-mugavust, on liigutud nüüdisaegsuse suunas: sisse on toodud ka veidi vähem harjumuspäraseid meediume nagu skulptuur, videoinstallatsioon („(i)se“ ja „Momendismomentmomendis“) või familiaarsed siia-sinna peidetud heliturtsatused – tuleb vaid kuulatada. Suurimaks üllatajaks – ilmselt ka kunstnikele endile – on maalide väike formaat, mis mõjub piiravalt, kui arvestada, et väikesele lõuendile pole maalitud samavõrra vähendatud mõõtskaalal. Harjumuspärasest mugavusest soovitatakse välja tulla ka näitust tutvustavas tekstis ja on igati loomulik, et kunstnikud ise otsa lahti teevad.

Näitusega manifesteeritakse empii­rilist argisuse poeesiat, kutsutakse üles „vaatamisharjutustele“. Inimkesksete detailide väga-väga lähedalt jälgimise abil saab kogeda uusi tundmusi, mis muidu kogemata jääksid. Elo-Mai Mikelsaar suhtub eluproosasse romantiseerivalt, Nõmmiku tööd jäävad rea­listlikuks, tekitavad isegi õõva (kangesti tahaks teha nalja, et Nõmmik kasutab väljapaneku pealkirjas sidekriipsu). Suurem süvenemine eeldab vaatajalt avatud meelt ja aega.

Omamoodi värskendav on seegi, et kaks noort naist on läinud mööda naiseteemast. Ühte ruumi mahuvad maaliline hommikuse ärkamise seeria „Vaikust ei ole“, ebamugavust tekitavad installatsioonid ja ka nahka imi­teerivad kokku õmmeldud jupid (Nõmmiku „Kogum“). Tööd astuvad küll ühte sammu, seda oleks võinud ka vähem olla, kuigi kihilise terviku meisterdamine annab kinnitust kunstnike tõsidusest. Näitus on saanud täpselt nii kõhe või helge, nagu vaataja seda näeb. Väljapanekuga peaks selge olema, kes maaliosakonna sulgemisel kaotajana finišeerib.

Brita Karin Arnover on Tartu ülikooli kunstiajaloo magistrant.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk