Arvustus. Esemeliselt ja esteetiliselt ({{commentsTotal}})

Jaanus Samma Autor: Raul Saaremets

Samma viitab argises urbanistlikus eluvoos normide eiramise ja eirajate kohalolule, kirjutab Sirbis Elo-Hanna Seljamaa.

Jaanus Samma näitus „Vahesein“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 11. III.

Eelkõige just linnaruumi kuuluvad ühiskäimlad on kohtumiste paigad, kus juhuslikult ja planeeritult ristuvad kõige erinevamate inimeste teed ning hõljuvad ootused ja pettumused. Jaanus Samma isikunäitus „Vahesein“ uurib avalikes tualettruumides toimuvat – ja toimuda võivat – neile iseloomuliku materiaalse kultuuri kaudu. Inimeste eest kõnelevad ja annavad tunnistusi potid, valamud, loputuskastid ja muu atribuutika. Ja tegelikult ongi avalikus tualettruumis esemed need, mis paigal püsivad ja ümberringi toimuvat ladestavad, samas kui asjade kasutajad tulevad ja lähevad.

Diskreetselt, kuid kindlalt muudab Samma galerii nimelt meeste ühiskäimlaks. Näitusesaali sisenenud, näeb külastaja esimesena teost „Vahesein“: seinale monteeritud kolme valget keraamilist vaheseina, milliseid kasutatakse meeste tualettides pissuaaride eraldamiseks. Seinapind vaheseinte vahel ja ümber on aga jäetud tühjaks ning õigupoolest leidubki näitusel pissuaare vaid joonistatud kujul. Näituse nimiteose minimalistlikkus lisab niigi tugevale vaheseina kujundile metafoorsust ja üldistusjõudu. Avalikust tualetist endast saab vahesein, mille najal või varjus võetakse voli mõelda ja toimida teisiti kui päris avalikus avalikkuses.

Installatsioonid „Flaminio raudteejaam, 1 ja 2“ dokumenteerivad avalikke tualettruume seksi otsimise ja ostmise kanalite ning kohtadena. Digitrüki tehnikas kollastele keraamilistele plaatidele kantud telefoninumbrid, hüüatused ja joonistused tõotavad suuri naudinguid igaveses linnas. Ruudukujulisteks piltideks raamitud kahhelkivide kohal ja osalt ka ees ripuvad mustade kummist käepidemetega loputuskasti ketid, luues vaatajas kardinate vahelt piilumise tunde.

Vuajeristlikult käituma ärgitab ka trepjas taburet nurgas, kus eksponeeritakse tegelikult sündsa sisuga tindijoonistuste sarja „Tualetiuurimus“. Väikeseformaadilistel joonistustel troonivad aukohal valamud, potid, pissuaarid, prügikastid, uksehaagid ja teised tualettruumi argised elemendid, ümbritsetuna lopsakast historitsistlikust ornamendist. Kultuuriajalooliste miniuurimustena („Study of a Squat Toilet“, „Study of a Toilet Paper Roll“ jne) esitatud realistlikud joonistused kommenteerivad humoorikas toonis tabusid ja häbitunnet, mis on (avalikke) käimlaid ja sealseid toiminguid lääne kultuuriruumis sajandeid saatnud. Perekonnavappe meenutavad toretsevaid kujutisi vaadates meenus eufemistlik väljend „koht, kus kuningas jala käib“. Juba kogenud argielu vaatleja ja dokumenteerijana tunneb Samma detailide väärtust ega pea paljuks portreteerida ka kõige triviaalsemat platsmassist harja või puhastusgeeli pudelit.

Näitus lähtub tähelepanekutest, mida kunstnik on teinud avalikes käimlates maailma eri paigus, ning pretendeerib hoolikalt dokumenteeritud ainese süstemaatilise esituse kaudu uurimuslikkusele. Installatsioonis „Loputuskasti keti käepidemete kollektsioon“ ripub vitriinis konksu ja keti otsas 36 eri kujuga valget keraamilist loputuskasti käepidet, mõned uuemad, teised kasutusest kulunud. Kui vormi või žanri poolest jäljendab see väljapanek herbaariumi või liblikate kollektsiooni, siis jäik käepide näib muutuvat falliliseks sümboliks. Keti otsas rippuvast loputuskasti käepidemest kinnihaaramine ja tõmbamine vallandab veejoa või -purske, mis on korduvaid (homo)erootilisi motiive Samma loomingus. Loputuskasti kettide ja käepidemete, merekarpide ja vahuste lainete ohtrus installatsioonides ja joonistustes kruvib pinget ja ootusi üles, kerkides meeste ühiskäimlates peituva erootilise potentsiaali tähistajaks.

Materiaalsele kultuurile keskendumine võimaldab Sammal avalikke tualettruume estetiseerida. Kunstnik kujundab neist lava, mida näitusekülastajad saavad ise karakterite ja süžeedega täita. Sealjuures sobituvad sellele lavale suurepäraselt ka Samma enda varasemate teoste kangelased, nagu Eestit viimasel Veneetsia biennaalil esindanud esimees või audiokogumiku „Lood“ (2007/2011) tarbeks intervjueeritud keskealised geimehed. Rooma käimlatest galeriiseintele rännanud sõnumid ja pildid paigutuvad samasse ritta seksuaalse sisuga grafititega, mida kunstnik on lasknud 2012. aastast kampsunimustriteks kududa. Mängides avaliku ja isikliku, kunsti ja elu suhetega, viitab Samma normide eiramise ja eirajate kohalolule argises urbanistlikus eluvoos.

Elo-Hanna Seljamaa on Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadur ja lektor.

Jaanus Samma. Study of a Toilet Pull 2. Tint paberil, kollaaž, 2016. Seeriast „Tualeti uurimus“. Pilt: Stanislav Stepaško

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.