Arvustus. Esemeliselt ja esteetiliselt ({{commentsTotal}})

Jaanus Samma
Jaanus Samma Autor/allikas: Raul Saaremets

Samma viitab argises urbanistlikus eluvoos normide eiramise ja eirajate kohalolule, kirjutab Sirbis Elo-Hanna Seljamaa.

Jaanus Samma näitus „Vahesein“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 11. III.

Eelkõige just linnaruumi kuuluvad ühiskäimlad on kohtumiste paigad, kus juhuslikult ja planeeritult ristuvad kõige erinevamate inimeste teed ning hõljuvad ootused ja pettumused. Jaanus Samma isikunäitus „Vahesein“ uurib avalikes tualettruumides toimuvat – ja toimuda võivat – neile iseloomuliku materiaalse kultuuri kaudu. Inimeste eest kõnelevad ja annavad tunnistusi potid, valamud, loputuskastid ja muu atribuutika. Ja tegelikult ongi avalikus tualettruumis esemed need, mis paigal püsivad ja ümberringi toimuvat ladestavad, samas kui asjade kasutajad tulevad ja lähevad.

Diskreetselt, kuid kindlalt muudab Samma galerii nimelt meeste ühiskäimlaks. Näitusesaali sisenenud, näeb külastaja esimesena teost „Vahesein“: seinale monteeritud kolme valget keraamilist vaheseina, milliseid kasutatakse meeste tualettides pissuaaride eraldamiseks. Seinapind vaheseinte vahel ja ümber on aga jäetud tühjaks ning õigupoolest leidubki näitusel pissuaare vaid joonistatud kujul. Näituse nimiteose minimalistlikkus lisab niigi tugevale vaheseina kujundile metafoorsust ja üldistusjõudu. Avalikust tualetist endast saab vahesein, mille najal või varjus võetakse voli mõelda ja toimida teisiti kui päris avalikus avalikkuses.

Installatsioonid „Flaminio raudteejaam, 1 ja 2“ dokumenteerivad avalikke tualettruume seksi otsimise ja ostmise kanalite ning kohtadena. Digitrüki tehnikas kollastele keraamilistele plaatidele kantud telefoninumbrid, hüüatused ja joonistused tõotavad suuri naudinguid igaveses linnas. Ruudukujulisteks piltideks raamitud kahhelkivide kohal ja osalt ka ees ripuvad mustade kummist käepidemetega loputuskasti ketid, luues vaatajas kardinate vahelt piilumise tunde.

Vuajeristlikult käituma ärgitab ka trepjas taburet nurgas, kus eksponeeritakse tegelikult sündsa sisuga tindijoonistuste sarja „Tualetiuurimus“. Väikeseformaadilistel joonistustel troonivad aukohal valamud, potid, pissuaarid, prügikastid, uksehaagid ja teised tualettruumi argised elemendid, ümbritsetuna lopsakast historitsistlikust ornamendist. Kultuuriajalooliste miniuurimustena („Study of a Squat Toilet“, „Study of a Toilet Paper Roll“ jne) esitatud realistlikud joonistused kommenteerivad humoorikas toonis tabusid ja häbitunnet, mis on (avalikke) käimlaid ja sealseid toiminguid lääne kultuuriruumis sajandeid saatnud. Perekonnavappe meenutavad toretsevaid kujutisi vaadates meenus eufemistlik väljend „koht, kus kuningas jala käib“. Juba kogenud argielu vaatleja ja dokumenteerijana tunneb Samma detailide väärtust ega pea paljuks portreteerida ka kõige triviaalsemat platsmassist harja või puhastusgeeli pudelit.

Näitus lähtub tähelepanekutest, mida kunstnik on teinud avalikes käimlates maailma eri paigus, ning pretendeerib hoolikalt dokumenteeritud ainese süstemaatilise esituse kaudu uurimuslikkusele. Installatsioonis „Loputuskasti keti käepidemete kollektsioon“ ripub vitriinis konksu ja keti otsas 36 eri kujuga valget keraamilist loputuskasti käepidet, mõned uuemad, teised kasutusest kulunud. Kui vormi või žanri poolest jäljendab see väljapanek herbaariumi või liblikate kollektsiooni, siis jäik käepide näib muutuvat falliliseks sümboliks. Keti otsas rippuvast loputuskasti käepidemest kinnihaaramine ja tõmbamine vallandab veejoa või -purske, mis on korduvaid (homo)erootilisi motiive Samma loomingus. Loputuskasti kettide ja käepidemete, merekarpide ja vahuste lainete ohtrus installatsioonides ja joonistustes kruvib pinget ja ootusi üles, kerkides meeste ühiskäimlates peituva erootilise potentsiaali tähistajaks.

Materiaalsele kultuurile keskendumine võimaldab Sammal avalikke tualettruume estetiseerida. Kunstnik kujundab neist lava, mida näitusekülastajad saavad ise karakterite ja süžeedega täita. Sealjuures sobituvad sellele lavale suurepäraselt ka Samma enda varasemate teoste kangelased, nagu Eestit viimasel Veneetsia biennaalil esindanud esimees või audiokogumiku „Lood“ (2007/2011) tarbeks intervjueeritud keskealised geimehed. Rooma käimlatest galeriiseintele rännanud sõnumid ja pildid paigutuvad samasse ritta seksuaalse sisuga grafititega, mida kunstnik on lasknud 2012. aastast kampsunimustriteks kududa. Mängides avaliku ja isikliku, kunsti ja elu suhetega, viitab Samma normide eiramise ja eirajate kohalolule argises urbanistlikus eluvoos.

Elo-Hanna Seljamaa on Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadur ja lektor.

Jaanus Samma. Study of a Toilet Pull 2. Tint paberil, kollaaž, 2016. Seeriast „Tualeti uurimus“. Pilt: Stanislav Stepaško

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: