Arvustus. Esemeliselt ja esteetiliselt ({{commentsTotal}})

Jaanus Samma
Jaanus Samma Autor/allikas: Raul Saaremets

Samma viitab argises urbanistlikus eluvoos normide eiramise ja eirajate kohalolule, kirjutab Sirbis Elo-Hanna Seljamaa.

Jaanus Samma näitus „Vahesein“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 11. III.

Eelkõige just linnaruumi kuuluvad ühiskäimlad on kohtumiste paigad, kus juhuslikult ja planeeritult ristuvad kõige erinevamate inimeste teed ning hõljuvad ootused ja pettumused. Jaanus Samma isikunäitus „Vahesein“ uurib avalikes tualettruumides toimuvat – ja toimuda võivat – neile iseloomuliku materiaalse kultuuri kaudu. Inimeste eest kõnelevad ja annavad tunnistusi potid, valamud, loputuskastid ja muu atribuutika. Ja tegelikult ongi avalikus tualettruumis esemed need, mis paigal püsivad ja ümberringi toimuvat ladestavad, samas kui asjade kasutajad tulevad ja lähevad.

Diskreetselt, kuid kindlalt muudab Samma galerii nimelt meeste ühiskäimlaks. Näitusesaali sisenenud, näeb külastaja esimesena teost „Vahesein“: seinale monteeritud kolme valget keraamilist vaheseina, milliseid kasutatakse meeste tualettides pissuaaride eraldamiseks. Seinapind vaheseinte vahel ja ümber on aga jäetud tühjaks ning õigupoolest leidubki näitusel pissuaare vaid joonistatud kujul. Näituse nimiteose minimalistlikkus lisab niigi tugevale vaheseina kujundile metafoorsust ja üldistusjõudu. Avalikust tualetist endast saab vahesein, mille najal või varjus võetakse voli mõelda ja toimida teisiti kui päris avalikus avalikkuses.

Installatsioonid „Flaminio raudteejaam, 1 ja 2“ dokumenteerivad avalikke tualettruume seksi otsimise ja ostmise kanalite ning kohtadena. Digitrüki tehnikas kollastele keraamilistele plaatidele kantud telefoninumbrid, hüüatused ja joonistused tõotavad suuri naudinguid igaveses linnas. Ruudukujulisteks piltideks raamitud kahhelkivide kohal ja osalt ka ees ripuvad mustade kummist käepidemetega loputuskasti ketid, luues vaatajas kardinate vahelt piilumise tunde.

Vuajeristlikult käituma ärgitab ka trepjas taburet nurgas, kus eksponeeritakse tegelikult sündsa sisuga tindijoonistuste sarja „Tualetiuurimus“. Väikeseformaadilistel joonistustel troonivad aukohal valamud, potid, pissuaarid, prügikastid, uksehaagid ja teised tualettruumi argised elemendid, ümbritsetuna lopsakast historitsistlikust ornamendist. Kultuuriajalooliste miniuurimustena („Study of a Squat Toilet“, „Study of a Toilet Paper Roll“ jne) esitatud realistlikud joonistused kommenteerivad humoorikas toonis tabusid ja häbitunnet, mis on (avalikke) käimlaid ja sealseid toiminguid lääne kultuuriruumis sajandeid saatnud. Perekonnavappe meenutavad toretsevaid kujutisi vaadates meenus eufemistlik väljend „koht, kus kuningas jala käib“. Juba kogenud argielu vaatleja ja dokumenteerijana tunneb Samma detailide väärtust ega pea paljuks portreteerida ka kõige triviaalsemat platsmassist harja või puhastusgeeli pudelit.

Näitus lähtub tähelepanekutest, mida kunstnik on teinud avalikes käimlates maailma eri paigus, ning pretendeerib hoolikalt dokumenteeritud ainese süstemaatilise esituse kaudu uurimuslikkusele. Installatsioonis „Loputuskasti keti käepidemete kollektsioon“ ripub vitriinis konksu ja keti otsas 36 eri kujuga valget keraamilist loputuskasti käepidet, mõned uuemad, teised kasutusest kulunud. Kui vormi või žanri poolest jäljendab see väljapanek herbaariumi või liblikate kollektsiooni, siis jäik käepide näib muutuvat falliliseks sümboliks. Keti otsas rippuvast loputuskasti käepidemest kinnihaaramine ja tõmbamine vallandab veejoa või -purske, mis on korduvaid (homo)erootilisi motiive Samma loomingus. Loputuskasti kettide ja käepidemete, merekarpide ja vahuste lainete ohtrus installatsioonides ja joonistustes kruvib pinget ja ootusi üles, kerkides meeste ühiskäimlates peituva erootilise potentsiaali tähistajaks.

Materiaalsele kultuurile keskendumine võimaldab Sammal avalikke tualettruume estetiseerida. Kunstnik kujundab neist lava, mida näitusekülastajad saavad ise karakterite ja süžeedega täita. Sealjuures sobituvad sellele lavale suurepäraselt ka Samma enda varasemate teoste kangelased, nagu Eestit viimasel Veneetsia biennaalil esindanud esimees või audiokogumiku „Lood“ (2007/2011) tarbeks intervjueeritud keskealised geimehed. Rooma käimlatest galeriiseintele rännanud sõnumid ja pildid paigutuvad samasse ritta seksuaalse sisuga grafititega, mida kunstnik on lasknud 2012. aastast kampsunimustriteks kududa. Mängides avaliku ja isikliku, kunsti ja elu suhetega, viitab Samma normide eiramise ja eirajate kohalolule argises urbanistlikus eluvoos.

Elo-Hanna Seljamaa on Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadur ja lektor.

Jaanus Samma. Study of a Toilet Pull 2. Tint paberil, kollaaž, 2016. Seeriast „Tualeti uurimus“. Pilt: Stanislav Stepaško

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.