Kaja Kann sisendab staatilistesse teostesse dünaamilisust ({{commentsTotal}})

Näituse foto
Näituse foto Autor/allikas: Draakoni galerii

Teisipäeval, 21. veebruaril avab etenduskunstnik Kaja Kann Draakoni galeriis isikunäituse "Tõusud ja Mõõnad".

"Kunstnik ise ütleb, et protsess on tema jaoks primaarne, selle käigus närib ta teemast läbi, tühjendab iseennast ja seejärel eemaldub teosest. Gobeläänide loomine algas vihast, videote päästikuks oli hirm ja seep erutas. Mis aga tõuseb ja mis langeb? Kus on taevas ja kus on maa? Kas need olendid on siinpoolsusest või sealpoolsusest, kas nad kujutavad midagi või on loodud? Ja kelle poolt? Seebist on miski lausa välja kukkunud – on see sünd või on see surm, ei taha kunstnik öelda. Usun, et ega ta ei tea. Keegi ei tea, mina ka ei tea," kommenteeris veel avamata näitust Madis Kolk.

"Kõik see kokku räägib loodusest, armastusest ja aktiivsest tegutsemisest, kuid tegutsemine toimub justkui une ja ärkveloleku piiril. Olendid on nii siin kui ka seal, nii varem kui ka hiljem.Tundub, et kõigepealt oli kujutis inimesest, siis kujutlemine, mis venitas ühe käe liiga pikaks või jättis pea poolikuks. Liikumise tahe on alati suunatud ülespoole või allapoole, vertikaalsel teljel, kas loob või lammutab.Tegemist on tõusu ja mõõnaga samal ajal ning oluline on seal vahel tegutseva olendi dünaamiline liikumine. Kas miski tõuseb või langeb, sõltub sellest, kas ta loobumise kaudu vähendab oma kaalu või koormab end üle."

Ehk just tänu sellele, et Kaja Kann on etenduskunstnik, kellele keha ja liikumine on oluliseks töövahendiks, on ta suutnud staatiliste teoste sisse paigutada rohkelt dünaamilisust, lisas Kolk näituse teates.

Kaja Kann on sündinud Vändras, viielapselises peres. Pärast keskkooli lõpetamist Tallinnas asus ta õppima Räpina aianduskoolis konserveerimise ja toidutehnoloogia eriala. Hetkel õpib Tallinna Ülikoolis filosoofiat. Ta on esinenud Võrus, Iisakus, Palal, Vormsi saarel, Narvas, Utrechtis, Zagrebis, Hamburgis, Berliinis, Riias, Helsingis, Stockholmis, Malmös, San Diegos, New Yorgis ja mujal.

Näitus jääb avatuks 11. märtsini 2017.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: