Arvustus. Täiuslik mitte-elamus ({{commentsTotal}})

Henri Hüti ja Mihkel Ilusa lavastuse „Kapriisid II“ kompositsioonis on ilu ja rahu.
Henri Hüti ja Mihkel Ilusa lavastuse „Kapriisid II“ kompositsioonis on ilu ja rahu. Autor/allikas: Emer Värk

„Kapriisid II“ on üsna täiuslikult komponeeritud lavastus, kusjuures see täiuslikkus ei avaldu sugugi ootuspärases korrapäras, vaid vastupidi: selle korra täpselt mõõdetud sammuga rikkumises, kirjutab Ott Karulin Sirbis.

„Kapriisid II“, idee autorid, teostajad ja esitajad Henri Hütt ja Mihkel Ilus, videokujundaja Emer Värk, muusikaline kujundaja Mihkel Tomberg, valguskujundaja Revo Koplus. Esietendus 25. I Kanuti gildi saalis.

Jäin mõtlema täiuse ja elamuse, eemaloleku ja kohalolu suhtele, kui olin näinud Henri Hüti ja Mihkel Ilusa lavastust „Kapriisid II“ (esimene osa esietendus 2011. aastal). See on tõepoolest üsna täiuslikult komponeeritud teos. Kusjuures lavastuse täiuslikkus ei avaldu sugugi ootuspärases korrapäras, vaid vastupidi: selle korra täpselt mõõdetud sammuga rikkumises.

On saal, paremal eeslaval poodiumil selle makett ja ekraanile kuvatud maketi sisu, mis ju seesama saal, aga veelgi suurem, kohati kadreeritud ja duubeldatud osaliselt teisele, selge geomeetriaga, aga ikkagi ebatäiusliku vormiga ekraanile (seda lähtuvalt ekraani põhifunktsioonist – näidata pilti kui tegelikkuse võrdolu võimalikult hästi, täiuslikult). On ka jada tegevusi: objekti lisamine maketti (ja seeläbi ekraanile – aga mitte alati kuvatavana mõlemale neist), võõrtegelase sisenemine saali ja tema ülekuulamine (vastuseid ootamata, lootmata ja ilmselt ka tahtmata) ning objektigrupi (näiteks diskokerad) asetamine saali (mitte maketti ja seeläbi ka mitte ekraanile, küll aga projitseerituna laelõuendile, kui prožektori valguskiired hõbedaselt pinnalt tagasi peegelduvad). Needsamad tegevused – uute objektide, võõrtegelasega – teistki korda samas järjekorras. Kolmandat korda aga enam mitte – vaatajale pettumuseks ja äratuseks.

Selles kompositsioonis on ilu ja rahu. See uinutab valvsuse, laskmata tähelepanul unne suikuda. See on eemal – kaugemalgi veel, kui nn neljas sein tavaliselt laval paista laseb – ja siiski ka külluslikult kohal: saalis, selle maketis ja viimase projektsioonis. Seejuures aga ikkagi kohaloluta. „Kapriisid II“ on mitte-elamus. Mitte et see oleks negatiivne hinnang, tingimata. (Kompositsioonihinne on A+ niikuinii.) Ka Hüti eelmine lavastus „Rhythm is a Dancer“ (2014) polnud ebaõnnestumine, aga ka mitte elamus. Õnneks või õnnetuseks? Elamus emotsionaalse kaasoluta (või -olekuta?) on reaktsiooni teadvustamine seda läbi elamata. Aga see pole ka puhas intellektuaalne vastuvõtt – vähemalt mitte ainult see. See ongi mitte-elamus: õnnetus teada, milline õnn on tunda, ning seda tundmata olla õnnelik teadmise(gi) üle.

Sellegipoolest on „Kapriisid II“ vägagi piip. Küsimused Neljandale Seinale ja Teatrimaagiale ei käi enama kui teatri enda kohta ning sellega on kuratlikult raske leppida. Ma ei mõelnud tegelikult sugugi Hüti ja Ilusa lavastuse „Kapriisid II“ vaatamise järel täiuse ja elamuse, eemaloleku ja kohalolu suhtele – see on hiljem lisatud mittereaktsioon –, küll aga eskapismile kunstis. (Ju sellegi pärast, et vaatasin eelnenud õhtul „La La Landi“, Damien Chazelle’i filmi, millel on olnud au saada kõigi tõelusest pelutatute pelgupaigaks.) Küsida vaid seda, mis küsimusena kõlab, revideerida iseenda ja oma muusa(de) suhet – avalikult, seda küll, ehk isegi kirglikult, aga siiski seljaga vaataja poole (kui ka teadlikult otseses mõttes) – ei haara (mind) praegu kaasa. See pole elamuslik, kui ka on mitte-elamus. Ja seejuures on see mu isiklik probleem, samasugune küsimus iseendale – olgugi et puhas reaktsioon, selle ülestunnistus. Nii annangi endale, kes ma kerjan elamust ja kontakti väljas olevaga, ise õnge – lubatagu mulle see kapriis. Teinegi (võib-olla, ma pole veel otsustanud).

„Kapriisid II“ kohalolutuses on midagi lohutut: Hütt ja Ilus on lavastuse kulgedes aina vähem püünel tegelastena, taandades end üha enam assistentideks objektidele. Neist (they), kes alguses küsivad, saavad need (it) – mehaanilised masinad, mis küll lihast ja luust, aga täidavad vaid funktsiooni (keeruta, puhu, aseta). Mis sest, et täidetavad käsud on nende endi antud – nad alistuvad ikkagi objektidele. Lavastuse hirmsaim (äratundmise) ja kaasahaaravaim (elamuslikkuse mõttes) stseen on finaali eel, kui „Kapriisid II“ omailma võtavad täielikult üle video, heli ja valgus (Emer Värk, Mihkel Tomberg ja Revo Koplus on selle lavastuse puhul nimetatud meediumide loojad, aga siinkohal pean silmas just nende loodu füüsilist ilmnemist ja selle mõju vaataja füüsisele). Selle stseeni ajal saab selgeks, et inimene ei suuda luua nii totaalset elamust kui tehnika. (Ilmselt ka mitte täiuslikumat, kuigi see on siiski maitse küsimus.) Kindlasti mitte nii lühikese ajaga või samade meediumide abil. Võime ju end lohutada, et tehnika pole kunagi kohalolev, nagu seda on vastuvõtjaga samas ruumis viibiv inimene, kelle keha (või ka vaid hääle) energiavälja pole võimalik tehnoloogia abil tekitada, aga väita, et tehnika ei suuda inimest ära petta, tekitades samaväärse ning samal ajal mahulisema reaktsiooni, pole vahest enam mõistlik.

Hütt ja Ilus seda ei teegi (õnneks või õnnetuseks), viies vaataja käsikaamera vahendusel jalutuskäigule „Kapriisid II“, selle täiuslikult komponeeritud ruumiinstallatsiooni tegeliku valitseja, juhtpuldi heeblite vahele. Kusjuures see pole järjekordne tehisintellekti valitsetud utoopia (saati siis düstoopia – selleks armastab „Kapriisid II“ loominguline meeskond tehnikat liiga palju) olevaks tegemine, vaid vägagi ratsionaalne nending, tõelisusele osutamine. Seega pole Hüti ja Ilusa lavastus ka eskapism selle sõna ajaloolises tähenduses – põgenemine tõelisuse eest fantaasiamaailma –, sest see kunagine fantaasia ongi praegune tõelisus. Kas uuseskapism tähendabki siis vabatahtlikku pagulust tehnikavabas, vaid inimvõimete äärmustega piiritletud maailmas, „Kapriisid II“ siiski ei küsi. Ütlesin ju, et see on mu enda visatud õng, mida siin sikutan.

Parem ikka, kui mõtlen täiuse ja elamuse, eemaloleku ja kohalolu suhtele. See on ju paradoksaalne (ehk isegi ebaaus), et täiuslik ei paku elamust, aga kuidas saakski miski, mis ei tekita mittenõustumist, olla rohkem kui elamuse võimalikkuse aktsepteerimine. Nagu on ka vastuolu – aga oi kui inspireeriv, magus vastuolu – tõdemuses, et sageli vajab kohalolu (selline, mida sa tajud lausa füüsiliselt) eemalolekut kui millegi varjamist, isegi keelamist. Kumb on aga suurema tühistusjõuga: kas täiuslikkus kohalolu puhul elamuse saamise mõttes või eemalolek elamuslikkusest täiuse saavutamiseks? „Kapriisid III“ võiks ju vastuse anda (küsimusi tekitaks niiehknii), aga arvestades, et Hüti ja Ilusa täiuslikkus on seni avaldunud korrapära täpselt mõõdetud sammuga rikkumises, pole ilmselt mõistlik loota, et selgus just 2023. aastal saabub.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Sirp



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.